planeeringute osakonna juhataja
Igapäevapraktikas näeb tihtilugu, et planeerimisametnikud täidavad vaid kaasamise miinimumnõudeid ja seda vahel ka täiesti objektiivsetel põhjustel. Vajadus oleks aga panustada enam ja teadlikumalt. Miks? Sest tegelikele vajadustele mittevastavast kaasamisest saavad tihti alguse probleemid – menetluse venimine, kogukonna protestid, mitmekordne kooskõlastamise vajadus jne. Kui kaasamine pole menetluses olnud sisuline, kanduvad probleemid tihtipeale edasi ka loamenetlusse.
Sestap on Rahandusministeeriumi eestvedamisel valminud kaasamise meelespea, mis on ennekõike suunatud omavalitsuse ametnikele, kes detailplaneeringute menetluses teemaga kokku puutuvad.
Juhendi eesmärk on aidata kaasa, et kaasamine oleks sisuline ja vastaks tegelikele vajadustele. Menetluses on mitmeid osapooli nagu huvigrupid, naabrid, võrguvaldajad ja planeeringu kooskõlastajad jt, kel kõigil peab olema ühtemoodi võimalus protsessis kaasa rääkida.
Vähem probleeme, väiksem ajakulu ning aktsepteeritavamad ruumilahendused
Põhjalikum ja sisukam kaasamistegevus ning ettepanekute põhjendamine soodustab sujuvamat menetlusprotsessi ning tagab tasakaalustatuma, sh ka kogukonna vajadustele ja keskkonda sobivama ruumilahenduse. Tahe kaasata ning selle oskuslik läbiviimine tasub end ära, tuues kasu kõikidele osapooltele.
Miks, keda, millal ja kuidas?
Kogu tegevus saab alguse eesmärgist. Miks kaasatakse? Kindlasti ei tule kasuks, kui sihiks on miinimumnõuete formaalne täitmine, vaid kaasamiseks peab olema sisuline tahe. Kui küsid, tunne päriselt huvi, mida kaasatutel öelda on. Eesmärgist lähtuvalt valitakse osalised ja nende kaasamise viis, tegevused jm.
Kaasatavad pooled on kõik, keda kavandatav tegevus mõjutada võiks – nii need, kes on huvitatud olemasoleva olukorra jätkumisest kui ka need, kes soovivad hoopis selle muutmist ning kavandades tõstatuvad mitmed küsimused. Kas kaasata ainult naabrid või ka kontaktvööndis olevad elanikud? Kes võiksid soovida kaasa rääkida lähtudes avalikust huvist (küla- või asumiselts, kohalik arhitekt, planeerija, muu valdkonna spetsialist, kogukonna eestkõneleja vms aktivist)? Kellelt oleks vajalik infot saada?
Ettevõtmise õnnestumiseks on tegelikult inimeste jaoks olulisim teada, mida neilt oodatakse. Mis on kaastavate roll? Suunaks võib olla informeerimine, konsulteerimine, koostöö, partnerlus või muu siht, mille baasilt saab vormuda parim võimalik lahendus. Kui kõigile on selge, mida neilt oodatakse, annab mõlemale osapoolele selge arusaama kaasamise eesmärgist ja aitab ootusi juhtida.
Info liikumine kui võtmeküsimus
Teabe suunamiseks adressaatideni tuleb orienteeruda tänapäeva paljudes info- ja suhtluskanalites. Kui kaasamine ei toimu asjakohaseid kanaleid pidi, on teabelevik olematu ega jõua õigete inimesteni. Näiteks on suur vahe noorte ja eakate kaasamisviisides.
Kui küsid, tunne päriselt huvi, mida kaasatutel öelda on.
Juhendis on pakutud üheks
võimaluseks jõuda inimesteni, keda traditsiooniliste teavitusviisidega on
keeruline kõnetada, detailplaneeringu alale teate panemine. Õigusaktid selleks
küll ei kohusta, ent nii saavad õigeaegselt infot kõik inimesed, kes kohast mööduvad
ja keda seal kavandatav tegevus kõnetada võib.
Põhiinfo kavandatava kohta ja professionaalsed selgitused saavad huvitatud isikud ikkagi koosolekult või avalikult arutelult. Kohtumisaja valimine sõltub sellest, millist detailplaneeringut koostatakse ja kui suur huvi selle vastu on. Mõnikord on põhjendatud korraldada kohtumisi tööpäeva sees, teinekord aga pärast tööaega või nädalavahetusel. Kindlasti on soovitatav vältida suvepuhkuseid, koolivaheaegu ning ka pühade eelseid ja järgseid päevi. Rohkem võimalusi annavad aasta alguses jõustunud planeerimisseaduse muudatused, mis toetavad arutelude läbiviimist ka hübriidvariandina (veeb + kohapeal), mida tänastes oludes on kindlasti valmis kasutama nii ekspert kui elanik.
Sisukat ja vajaduspõhist kaasamist!
Lisainfo: https://planeerimine.ee/kaasamise-meelespea
Kaasamise juhend (detailplaneeringu näitel)
Mänguline lühijuhis Tsirkus (väljaprinditav A3)
Koolitusmaterjal
Kaasamise juhend valmis koostöös Innnotiimi disainmõtlemise ekspertidega.