regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik
Euroopa mõistes on keskmine Eesti kohalik omavalitsus pärast 2017. aasta haldusreformi juba küllaltki suur. Mitte veel kõige suurem, aga selgelt suuremate poolel. Kas see tähendab, et suuremaks ühinenud omavalitsuste vahel polegi nüüd enam vaja erilist koostööd, igaüks saagu ise edaspidi kõigega hakkama?
Ilmselt päris nii ikka ei ole. Ka keskmisest suuremad linnad ja vallad pole üksi nii suured ja nii tugevad, et teha kõike parimal viisil üksinda. Ei meil ega teistes riikides.
Meie keskmine omavalitsus on Euroopa mõistes täiesti võrreldav, näitavad andmed (Tabel), mida tõi oma ettekandes sel nädalal elektrooniliselt peetud rahvusvahelisel omavalitsuste koostöö konverentsil välja OECD analüütik Maria-Varinia Michalun.
Asi polegi tegelikult omavalitsuste suuruses või väiksuses. Koostöö ei pea sündima ainult hädavajadusest. Et kui tõesti midagi muud enam üle ei jää, hea küll, siis võib isegi naabriga rääkima hakata. Koostöö on eelkõige võimalus, mida just tugevamad oskavad enda kasuks tööle panna.
Samal konverentsil tõi üks tuntud omavalitsuste koostöö uurijaid Filipe Teles (Aveiro ülikool, Portugal) välja, et rahvusvahelises võrdluses hakkab hoopiski silma väga arenenud ja elav omavalitsuste koostöövõrgustik näiteks Põhjamaades või Hollandis, kus omavalitsused on teiste riikidega võrreldes pigem juba niigi suuremad, aga teevad ikkagi eri vormides koostööd rohkem kui mujal.
Mitmetes Euroopa riikides on omavalitsuste koostöö pikaajaline ja edukas praktika. On riike, kus omavalitsuste koostöö on teatud valdkondades kohustuslik. Konverentsi eesmärgiks oligi tutvustada rahvusvahelist kogemust, et suurendada Eestis teadlikkust erinevatest koostöömudelitest ning toetada ja julgustada omavalitsusi koostöö algatamisel ja koostöömudelite kujundamisel.
Kümmekond omavalitsust Helsingi naabrusest on moodustanud KUUMA- regiooni, mis räägib kokku 330 000 elaniku eest ja sel on regioonina palju tugevam hääl kui igaühel eraldi, ütles ühe osalise, Tuusula valla haridus- ja kultuuridirektor Virpi Lehmusvaara.
Ühiste tegevuste eelarve on poole miljoni euro suurusjärgus, eri teemade juhtgrupid kohtuvad 5-6 korda aastas. Räägitakse kaasa ühiste tervise- ja sotsiaalteenuste kujundamisest kuni piirkonna mainekujunduseni. Küsimusele, miks nad pole naabriks olevat pealinna oma ringi tõmmanud, vastas ettekandja, et lihtsam on koostöö partneritega, kes on samas suurusjärgus.
Teine Soome esineja, Mika Penttilä Oulust ütles, et nende naaber-omavalitsused võivad jälle olla nii väikesed, et suhteliselt suure Oulu jaoks (üle 200 000 elaniku) on naabritest sobivamad koostööpartnerid paljudes küsimustes hoopis teised Soome suuremad linnad.
Koostööl ongi omad väljakutsed, eelkõige kokkulepetele jõudmiseks kuluv aeg, tõdes oma ettekandes Norras asuva Alveri vallavanem Sara Hamre Sekkingstad.
Alver oma 30 000 elanikuga on ise suhteliselt hiljuti suuremaks ühinenud omavalitsus, kus on ka enda sees vaja eri asju alles kokku leppida, aga Nordhordlandi regioonis tehakse ühisasutuse vormis koostööd seitsme omavalitsusega. Koos ehitati regiooni peale uus tervisekeskus, mille üle uhke ollakse. Ühisasutuse nõukogus on pariteetselt üks esindaja igast omavalitsusest. Valdkondlikud töörühmad kohtuvad 4-5 korda aastas. „Oleme koos tugevamad, konkureerides ülejäänud riigiga,“ ütles Alveri vallajuht.
Konverentsi väitluspaneelis arvasid Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, Rakvere linnapea Triin Varek, Elva abivallavanem Marika Saar, Kose volikogu liige Siim Pohlak ja Tõrva vallavanem Maido Ruusmann, et kohustuslikuks ei tasu koostööd seadusega teha. Ei osatud ka pakkuda ühte kindlat protsenti, mida iga omavalitsus oma eelarvest võiks koostööks panustada. Siiski ütles näiteks Marika Saar, et koostööd soodustada ja tagant tõugata riigi poolt võiks küll, nii rahaliste stiimulite kui inspireerimisega heade eeskujude ja näidete esiletoomisel. Ta pakkus ka mõttena, et linnade ja valdade liidu juurde luua innovatsioonimeeskond, kelle roll oleks leida ühiseid tulevikulahendusi.
Maido Ruusmann tõi esile, et haldusreformi ühe positiivse mõjuna lisaks valdade vaieldamatule tugevnemisele on tunda nüüd ka paremat suhtlust riigi ja omavalitsuste vahel. Sama kinnitasid Marika Saar ja Pipi-Liis Siemann, kelle sõnul varem elati justkui torni eri korrustel, nüüd on juba jõutud piltlikult ühe koridori peale. Triin Varek kiitis Lääne-Virumaal toimuvat väga head koostööd maakondlikus omavalitsusliidus.
Moderaator Neeme Raua küsimise peale, kas naabriga kahasse on siis kraavi kallim kaevata (Tammsaare ainetel), arvas Siim Pohlak, et vahel võib ka olla, tuues näite Kose valla mitte kuigi edukast koostöö ajaloost naabritega jäätmekorralduses. Sama küsimus konverentsi kõigile kuulajatele (keda oli üle 200) läbi elektroonilise küsimustiku andis enim vastuseid variandi poolt „oleneb naabrist“. See-eest küsimusele omavalitsuste koostöö vajalikkuse kohta ei tulnud ühtegi „ei“-d.
Seega võib järeldada, et konverentsi osalejate enamus oli, teatud eestlasliku ettevaatlikkusega, omavalitsuste koostöö-usku.
Ettekanded:
- OECD perspektiivid omavalitsuste koostöö kohta – mida võita, mida kaotada?
M.-V. Michalun, projektijuht ja poliitikaanalüütik, OECD - Omavalitsuste koostööpraktikatest Euroopas
F. Teles, Aveiro Ülikooli politoloog ja professor, Portugal - Omavalitsuste koostööst haridus- ja kultuurivaldkonnas Oulu näitel
M. Penttilä, Oulu linna haridus- ja kultuuridirektor, Soome - Kohalike omavalitsuste koostöö KUUMA piirkonnas- haridus- ja kultuurivaldkonna näitel
V. Lehmusvaara, Tuusula valla haridus- ja kultuuridirektor, Soome - Omavalitsuste koostööst sotsiaalvaldkonnas Alveri näitel
S. Hamre Sekkingstad, Alveri vallavanem, Norra - Omavalitsuste koostöö edendamise perspektiiv Eestis
V. Luhalaid, Eesti Linnade ja Valdade liidu tegevdirektor
Konverentsi rahastati Euroopa Sotsiaalfondist programmi „Inimressursi koolitus ja arendamine“ raames.