Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja
Ettevõtliku ühiskonna arendamiseks, mis põhineb ausal ja innovaatilisel konkurentsil, on tähtis tõkestada Eesti majandusruumi ärakasutamist rahapesuks. Turvalise ühiskonna arendamiseks on oluline tõkestada selle kasutamist terrorismi rahastamiseks. Selleks peab Eesti ärikeskkond olema läbipaistev ja usaldusväärne. Meie tänased rahapesu ja terrorismi rahastamise tõrjesüsteemid tulevad peaasjalikult vastavasisulisest rahvusvahelisest raamistikust. Ja ehkki me väikese riigina peame hoolikalt jälgima nende tõrjesüsteemide kulutõhusat ülesehitust, on meie esmaseks ülesandeks nii siseriiklikult kui rahvusvahelises koostöös nende toimimise tulemuslikkuse tagamine.
Rahvusvaheliselt hindab Eesti riigi rahapesu tõkestamise võimekust Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelev ekspertkomitee Moneyval. Just nende hinnang annab globaalse finantsmaailma tegijatele erapooletu signaali Eesti rahapesuvastase süsteemi tegelikust olukorrast. Eestit tuleb Moneyval hindama järgmise aasta kevadel. Kui varasemalt on keskendutud pigem süsteemi üldisele ülesehitusele, siis sedapuhku keskendutakse konkreetselt meie seaduste ellu rakendamise tulemuslikkusele ning Eesti ametiasutuste sisulisele võimekusele rahapesu tõkestada ja juhtumeid lahendada.
Riiklik riskihinnang
Eesti rahapesuvastase võitluse selgrooks on riskipõhine lähenemine, kus esmalt tuvastame riskid, siis hindame neid ja reageerime vastavalt. See tagab kõige suuremate pingutuste suunamise just suurimate riskidega sektoritele. Uue siseriikliku riskihinnanguga[1] täpsustasime riskantsemad valdkonnad, mille suhtes rahapesu tõkestamise eesliinil olevad kohustatud isikud peavad kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid ning riik suunama samal ajal sinna oma (järelevalvelise) fookuse. Riiklik riskihinnang, selle tulemused ja riiklik reaktsioon sellele on ka üks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi kesksemaid element, mida Moneyval järgmisel aastal analüüsima hakkab.
Käesoleva aasta aprillis valminud riiklik riskihinnang on ulatuslik uuring, mille eesmärk on tuua välja Eesti levinumad ebaseadusliku tulu pesemise ning terroriaktide ja massihävitusrelvade leviku rahastamise riskid. See riskhinnang on Eestil teine ja hõlmab aastaid 2017-2019. Riskihinnangu valmimine oli üle aasta kestev protsess, millesse panustasid 10 erinevat töörühma ja kus osales kokku ligi 80 valdkonna spetsialisti avalikust ja erasektorist. Metoodika võimaldas omistada konkreetsed hinnangud nii rahapesu kui terrorismi rahastamise ohtudele ja haavatavustele ning tõi nende kahe funktsioonina välja riigi riskihinnangud.
Kokkuvõtvalt on Eesti riigi nii rahapesu kui ka terrorismi rahastamisega seotud ohud ja haavatavused keskmisel tasemel, mis koondhinnnangutena on püsinud 2015. aasta hinnangute tasemetel või pisut langenud. Sektorite lõikes on samas toimunud olulisi struktuurseid muutuseid ja Eestis on jätkuvalt valdkondi, kus rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskid on keskmisest suuremad. Kui 2015. aasta riskihinnangus on muuhulgas järgmine hinnang „Pangandussektori peamisteks rahapesualasteks riskiteguriteks võib pidada mitteresidendist klientide suhteliselt suurt osakaalu hoiustes, eriti üksikute krediidiasutuste puhul. Samuti mitteresidentide hoiuste koondumine üksikute ülisuurte jääkidega klientide kätte“, siis käesoleva riskihinnangu kohaselt on suurimad rahapesu ja terrorismi rahastamise ohud ja haavatavused seotud praegusel hetkel Eesti tegevuslubadega virtuaalvääringu valdkonna ettevõtetega.
Riskidest rääkides:
- Ohud ei ole kuhugi kadunud. Nii nagu eksisteerib kuritegevus varalise kasu saamiseks, eksisteerib ka vajadus selle kasu legaalsesse ringlusse laskmiseks või selle järgmisteks kuritegudeks ärakasutamiseks ja selleks otsib kuritegelik maailm regulaarselt nõrgimat lüli. Vastavalt regrupeeruvad ka riiki ohustavad ohud.
- Koos ohtudega paiknevad ümber ka riigi haavatavused. Riik sulgeb järjekindlalt uksi ja aknaid kuritegelike tulude mitte sisselaskmiseks, aga nii välis- kui sisearengute pinnal tekib uusi avausi mida võidakse vääralt ära kasutada. Oluline on neid võimalikult kiirelt teadvustada ning nendega laiapõhjaliselt ja proaktiivselt tegeleda.
Eeltoodut kokku võttes, seekordne riskipilt on kaardistatud ja ehkki rahapesu ja terrorismi rahastamisega seonduvate riskidega tegeletakse igapäevaselt, siis tuleb tunnistada, et ära kadunud need ei ole. Kui riigisisese varavastase kuritegevuse vähendamisega saame me ise tegeleda, siis suur osa seonduvatest riskidest kanduvad meieni piiriüleselt ning nende heidutamise või tuvastamise ja maandamisega tuleb meil paralleelselt lisaks tegeleda. Paradoksaalsel kombel, mida mugavama ärikeskkonna suudame me rahvusvahelise äri ajamiseks luua, seda mugavam on see ka rahvusvaheliseks kuritegelikuks ärakasutamiseks ja riik peab seda kogu aeg proaktiivselt teadvustama.
- Valdkondadest on kõige suurema riskiga virtuaalvääringute teenuste pakkujad, kes omavad Eesti tegevusluba, kuid kelle reaalne äritegevus on Eestiga minimaalselt seotud. Nad on suure riskiga nii rahapesu, terrorismi rahastamise kui ka massihävitusrelvade leviku rahastamise osas. Oluline on koostöös erasektoriga kiiresti tugevdada virtuaalvääringute teenuste pakkujatega seotud hoolsusmeetmeid, et vähendada virtuaalvääringutega seotud keskkonna atraktiivsust kuritegelikule ärakasutamisele. 2020. aastal kehtima hakanud karmistunud nõuded virtuaalvääringute pakkujatele ei ole osutunud piisavaks ja valdkonnas toimuv on jätkuvalt liiga vähe läbipaistev. Virtuaalvääringu teenusepakkujatel on asjakohaste investeeringute ja infotehnoloogiliste lahenduste rakendamisel võimalik kahtlased isikud ja tehingud tuvastada ning sellest järelevalvele teada anda. Vajalikud investeeringud, kompetents ja motivatsioon valdkonnas tervikuna on tõusmas, kuid selle tase on ebaühtlane. Oluline on valdkonnas tegutsevate ettevõtete riskiteadlikkuse suurenemine ja nende senisest suurem panus valdkonnaga seotud riskide juhtimisse ning asjakohaste regulatsioonide väljatöötamisse selleks, et tagada valdkonna legaalne toimivus.
- Äriühingute ärakasutamine kurjategijate poolt on jätkuv trend. Hetkel ei ole piisavaid riiklikke kontrollimeetmeid, mis aitaksid ennetada ja vältida äriühingutest läbipaistmatute ahelate loomist, tegelike kasusaajate peitmist ning maksuõigusrikkumiste jmt toimepanemist. Kohustatud isikud peavad seetõttu rakendama kohast hoolsust ja jälgima erinevate kuritarvitustele viitavate indikaatorite esinemist, et maandada äriühingute ärakasutamisega seonduvate riskide realiseerumise tõenäosust.
Kuidas saab panustada erasektor?
- Riiklik riskihinnang annab esmajoones juhise kohustatud isikutele hoolsusmeetmete rakendamiseks oma igapäevases äritegevuses. Keskmise riskisusega sektorite suhtes tehakse seda tavakorras, keskmisest suurema riskiga sektorite puhul tugevdatud korras ja sektorite osas kus risk on keskmisest madalam, on õigus rakendada hoolsusmeetmeid lihtsustatud korras.
- Hoolsusmeetmete rakendamise kõrval on väga oluline sektori üldine organiseeritus ja suhtumine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisse. Oma liikmete koolitamine ja nende arusaamade ühtlustamine, vastavasisuliste juhendmaterjalide koostamine, omapoolne proaktiivne kaasamõtlemine ja lahenduste väljatöötamine ja -pakkumine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi esmajoones tulemuslikumaks, aga ka tõhusamaks muutmisel, loovad head eeldused sektori lõppriski langetamiseks, mis võimaldab seejärel omakorda lihtsamini igapäevast äri ajada.
Mida oodatakse avalikult sektorilt?
- Riiklik riskihinnang annab sellisena juhise järelevalveasutustele oma prioriteetide seadmiseks ja vahendite vastavasisuliseks ümbersuunamiseks. Juhul kui vahendeid jääb puudu riskidele adekvaatselt reageerimiseks, siis on oluline ka riigipoolne lisavahendite eraldamine.
- Riskihinnangu koostamisel osalenud osapooled tegid omapoolsed ettepanekud riskihinnangu põhjal koostatavasse tegevuskavasse mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon plaanib lähiajal vastu võtta.
Kuidas tulevikus riske hinnata?
- Praeguse riskihindamise välp on liiga pikk. Seetõttu võib juhtuda, et ohte ei märgata või seonduvaid haavatavusi ei teadvustata piisavalt vara. Riskihinnangu protsessi osas tuleb vähendada selle projektipõhist iseloomu ning seonduvad protsessid integreerida enam rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse organisatsioonilise ülesehituse igapäevastesse struktuuridesse ja toimingutesse.
- Riskihinnangu läbiviimisel selgus, et Maailmapanga metoodikal baseerunud riskihindamine vajab ka metodoloogilist edasiarendust, et vastata järgmisel korral paremini Eesti riigi vajadustele. Kvaliteedihüpet on vaja andmekorje ulatuses, andmete komplekses analüüsis nii strateegilises kui taktikalises võtmes ning eeltoodu operatiivsuses. Strateegilise analüüsi võimekuse vajalikul tasemel väljaarendamine peab olema riigi lähiaastate üks prioriteete, tagamaks riigi asjakohaste riskihinnangute operatiivne läbiviimine.
- Eelöeldu raames saab koheselt markeerida, et paranema peab riigi analüüsivõime virtuaalvääringute, kinnisvara ja ettevõtluskeskkonna, aga ka näiteks mittetulundussektori osas.
- Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegilise analüüsi üheks oluliseks sisendiks on riiklik statistika, eelkõige kriminaalstatistika, mis hetkel ei ole nõutaval tasemel. Rahapesu kui kuritegude kuriteo adekvaatseks mõistmiseks on vajalik omada regulaarset ülevaadet nii riigisisese kuritegevuse arengutest ja trendidest, kui üha globaliseeruvas maailmas mujal korda saadetavate kuritegude siiretest Eestisse. Selleks omakorda on vaja välja arendada riiklik kriminaalstatistika, kui üks peamiseid ohualaseid sisendeid strateegilise analüüsi ja riskihinnangute läbiviimisel.
Eesti võimalus – toome kokku finantsinnovatsiooni ja tõhusaimad vahendid kuritegevuse vastu võitlemiseks
Kõikjal progressiivsetes maades tegeletakse hetkel aktiivselt küsimusega, et kuidas paremini avastada kahtlase raha liikumist ja kuidas neid ja uusi tekkivaid riske tehnoloogliste lahenduste toel tõhusalt ennetada. Mitmed Eesti avaliku sektori institutsioonid on uudsete e-lahenduste rakendamisel omandanud esmased kogemused. Riskide maandamisega tegelevad tehnoloogiaettevõtted – nagu Veriff, Salv, Cybernetica või GuardTime – koguvad tuntust kogu maailmas. Ka Eesti pangad on tehnoloogiliselt võimekad. Kuivõrd väike- ja keskmikettevõtete võimekus oma klientide tausta kontrollida on piiratud, on oluline, et pilti astuksid meie võimekad teenusepakkujad, olgu siis avalikust või erasektorist või veel parem nende koostöös.
Peame soodustama just Eesti avaliku ja erasektori tihedamat koostööd hoolsuskohustuste täitmiseks, kogutud andmete läbipaistvust ja ristkasutatavust ning nutikat rahanduskuritegude tõrjet. Meie huvi on, et Eesti suudaks riigina rahandusvaldkonna riske teistest tulemuslikumalt ja rahapesuvabamalt juhtida, optimeerides samal ajal halduskoormust ja võimaldades ettevõtjatele ausa rahvusvahelise äri ajamist.
Eestil kui riigil on võimalus rahvusvaheliselt näidata, et rahapesu tõkestamise taolisi keerulisi probleeme saab selle sama rahvusvahelise raamistiku raames lahendada uudsel moel, kasutades parimaid e-riigi praktikaid. Tulevik, mille suunas liikuda peaks olema see, et Eesti muutuks rahvusvahelise finantskogukonna jaoks rahapesu tõkestamisel osaks uuest lahendusest.
Ehk nii nagu finantstehnoloogiaga seonduv on osaliselt avaldumas hetkel meie suurima riskina, on see digi-riigina teisalt ka meie üks suurimaid võimalusi ja oluline on tagada, et lisades traditsioonilise „pangaraha“ kõrvale selle uusi digitaalseid vorme, ei liiguks me nende osas tagasi kuritegelikule maailmale huvipakkuvasse anonüümsesse sularaha maailma, vaid astume koos sammuga kiiruse, mugavuse ja säästlikkuse suunas ka sammu täiendava läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suunas. Rahapesijatele ning praeguse pandeemia ajal nii meil kui mujal eriti pead tõstvatele telefonipetturitele, investeerimiskelmidele ja muudele skeemitajatele ei tohi e-lahendustega luua uusi anonüümseid kanaleid oma tegude toimepanemiseks ja väljapetetud vahendite kasutamiseks. Ka hetkel „Ameerika mägedel“ oleva krüptotööstuse pikaajalise edu ja püsimajäämise võti ei saa olla muus kui „pangarahaga“ võrdväärse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse saavutamine.
Maailmas on piisavalt inimesi, kes otsivad oma legaalsele majandustegevusele mõistlikku, ökonoomset ja innovaatilist ärikeskkonda ja just neile peavad olema suunatud Eesti e-lahendused. Riskil, mida võtta olgu kaalumiseks vaid selle suurus ja tasuvus, aga mitte kunagi selle legaalsus. Esimene verstapost selle tagamise teel on läbipaistvus.
Hoolast ja innovaatilist koostööd meile kõigile kriminaalse raha Eestist eemal hoidmisel!
[1] https://www.rahandusministeerium.ee/et/finants-ja-ettevotluspoliitika/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamise-tokestamine