Maksuhaldurite koostöö Euroopa Liidus ja kultusfilm „Tähtede sõda“

Anneli Valgma, rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist anneli-valgma

Ma olen elanud sama kaua kui on toimunud maksuhaldurite koostöö Euroopa Liidus (1). Palju rohkem saaks laike fakt, et olen sündinud samal aastal, mil tuli kinolinale kultusfilm „Tähtede sõda” (2). Aasta oli siis 1977. Eesti eesistumise aastal on juubel.

Maksuhaldurite koostöö vajas tollal õiguslikke aluseid ettevõtjate suurema liikuvuse tõttu. Maksuametnikul ei ole niisama asja teise riigi territooriumile. Globaliseerumise hoog on loomulikult aina kasvanud. Maksude aina agressiivsem planeerimine tekitab täna maksupoliitikutes juba sama palju õudu kui „Impeeriumi“ pealetung vastupanuvõitlejates (3). See ei hävita küll terveid planeete, kuid paneb lihtsa inimese või ettevõtja võrdlemisi nigelasse olukorda. Juhul, kui riigid ei saa arvestada planeeritud maksutuluga, võib olla lihtsaks lahenduseks tühjendada nende rahakotti, kellel ei ole võimalik oma elu- või tegevuskohta muuta ega tulu vaiba alla lükata. Veidi õiglasem lahendus on anda maksuhalduritele parem ülevaade maailmas toimuvast.

Euroopa Liidu piires lepime maksuhaldurite koostöö, sealhulgas teabevahetuse üksikasjad kokku halduskoostöö direktiivis. OECD klubi liikmena teeme seda maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni ja maksulepingute kaudu.

Kõige kuumemaks sõnaühendiks on viimastel aastatel saanud automaatne teabevahetus. See on selline proaktiivne teabevahetus, kus kõik saadavad kõigile pidevalt teavet ilma, et keegi seda küsiks. 2015. aastast hakkasime Euroopa Liidu liikmesriikidele sellisel viisil saatma teavet nende inimeste siin saadud palkade, pensionide, kinnisvaratulu ja juhatuse liikmete tasude kohta. Vastu saame enda inimesi puudutavaid numbreid. Enne seda olime põgusalt kuid edukalt kätt harjutanud teabe vahetamisega hoiuseintresside kohta.

Lausa viirusena hakkas automaatne teabevahetus levima Ameerika Ühendriikide FATCA (4) tuules. Umbes nagu järjed 1977. aasta filmile, rääkimata animafilmidest.

taxwarsTänaseks ei ole enam pääsu järgmisel (juubeli) aastal algavast teabevahetusest, mille käigus saab maksu- ja tolliamet teada meie kõigi välismaa pankades avatud mistahes pangakontode seisu (6). Vähemalt selliste pankade, mis asuvad Euroopa Liidus või riigis, mis on ühinenud OECD üleskutsega ja kelle klient on osanud end Eesti maksuresidendina tutvustada. Teabevahetuse täpne võrgustik selgub lähiajal ning avaldatakse OECD veebis. Arv on muljetavaldav, ühendades vähemalt tuhandet teabevahetuse liini. Tegemist on väga tundliku teabega, mistõttu suhtutakse siin andmete kaitsmisesse väga tõsiselt. Väljaspool Euroopa Liitu oleva riigiga vahetame teavet vaid juhul, kui OECD läbiviidud analüüs näitab, et selles riigis on andmekaitse tagatud (7). 2017. (juubeli) aasta näeb kõigi ootuste kohaselt ka maksuhaldurite siduvate eelotsuste alase ja ka suurkontsernide aruandluse alase teabevahetuse algeid. Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud seaduseelnõu (8), mis selleks õigusliku aluse annab. Teabevahetus ei piirdu Euroopa Liidu liikmesriikidega, kuid halduskoostöö direktiiv on võetud õiguslikuks vundamendiks.

Maksuhalduri siduv eelotsus on, tsiteerides iseennast, maksustamisalane rätsepaülikond, mille on maksuhaldur õmmelnud just konkreetse maksumaksja tarvis. Teabevahetus puudutab selliseid ülikondi, milles on näha galaktika jälgi. Ehk milles käsitletakse Eesti piire ületavaid tehinguid, tehingupartnereid või muid seoseid mõne välisriigiga. Teabevahetus on maksu- ja tolliameti töö, ettevõtjatel jääb üle vaid sellega arvestada. 2017. aasta lõpuks peame olema vahetanud teavet kõikide eelotsuste kohta, mis alates 2012. aastast on antud. Meil on neid lausa 46.

Suurkontsernidele aga pannakse eelnõuga täiendavaid kohustusi. Huviorbiidis olevad ettevõtjate grupid on sellised, kelle kogutulu on üle 750 miljoni euro aastas (9). Meil peaks maksuhalduri hinnangul olema sellise suurusega suurkontserne kümne ringis. Tavapärastest raamatupidamisandmetest tuleb suurkontsernidel välja otsida maksuhalduritele veidi rohkem huvi pakkuv teave – näiteks kui palju on makstud tulumaksu, saadud kasumit, kui suur on aktsiakapital, millega kontserni liikmed (ametlikult) tegelevad ning kui palju on neil (ametlikult) töötajaid palgal.  Esimene aruanne 2016. aasta numbrite kohta tuleb kokku saada juba 2017. aasta lõpuks, selleks, et maksuametnikud saaksid andmeid 2018. aasta kevadel omavahel jagada (10).

Ja nagu ei vaibu ilmselt „Tähtede sõja“ fenomen, ei jää ka siinne viimaseks uudiseks Euroopa Liidust või G20 riikidelt. Makse ju siiski maksab maksta ning just riigis, kus toimub kasumit loov tegevus.

Autor loodab siiski, et juubeliaasta uudised piirduvad vaid „Tähtede sõja“ kaheksanda ekraniseeringuga.


(1) Võeti vastu esimene maksuhaldurite halduskoostööd reguleeriv direktiiv. OECDl tulid sel aastal siiski välja juba maksulepingu mudeli versiooniuuendused. Esialgne mudel pärineb juba vanaisade ajast.

(2) Kõik võrdlused selle filmiga on täiesti ebaoriginaalsed ning meelevaldsed.

(3) Märksõnad LuxLeaks ja Panama paberid on kindlasti vähemalt sama tuntud kui printsess Leia.

(4) Vt www.fin.ee/fatca

(5) Pilt on võetud Tax Justice blogist, vt samas ka suurema fänni jaoks huvitav maksuanalüüs: http://www.taxjusticeblog.org/archive/2015/12/tax_wars_3_lessons_about_tax_p.php#.WBoTlzXrBSE

(6) Maksuametnik ei saa loomulikult konto väljavõtet, ainult aasta lõpu seisu kujutava numbri, millest võib aga võib ka mitte teha järeldusi võimaliku maksukohustuse varjamise kohta.

(7) OECD tugineb seejuures Ameerika Ühendriikide tehtud analüüsile, mis eelnes FATCA lepingu sõlmimisele. Kuna kõik kardavad IRSi, on enamik riike oma õigusaktid ning IT süsteemid korda teinud.

(8) Eelnõude infosüsteem: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/055664a5-ed87-4e08-a643-d5af17e00019

(9) OECD on arvutanud, et nad moodustavad 10% maailma ettevõtjatest aga nende käes on 90% rahakotist.

(10) Veel ei ole selge, mis saab plaanist analoogne aruanne raamatupidamisreegleid sätestava direktiivi alusel avalikustada. Meil on tasutud maksude summa juba täna avalikustatav teave ning Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud eelnõu, millega avalikustatakse ka käibed ja töötajate arv.