Artikkel ilmus lühendatud kujul Maalehes.
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Venemaa valitsuse kehtestatud sanktsioonid Euroopa Liidu toidukaupadele tulid ajal, kui Eesti eksport Venemaale oli juba vähenemas. Toidukaupade embargo mõju kogu Eesti kaubaekspordile ega majandusele laiemalt ei ole väga suur, kuid kahjustab oluliselt mitmeid tootjaid, tööstusi ja vedajaid. Samuti on Ukraina konflikt potentsiaalselt suurema ebakindluse allikas, kuna see võib mõjutada Euroopa ja Venemaa suhete kaudu laiemalt mõlema poole majandust.
Venemaa osatähtsus Eesti eksportijate sihtriigina on viimastel aastatel kõikunud 10–12 protsendi vahel ning tegu on tähtsuselt kolmanda ekspordituruga Rootsi ja Soome järel. Venemaa-suunalist eksporti on viimastel aastatel kasvatanud välismaist päritolu kaupade ehk Eesti kaudu Venemaale veetavate kaubavoogude suurenemine. See on aga re-eksport, mis suurendab Eesti väliskaubandusmahtu, kuid mille mõju Eestis loodavale lisandväärtusele on väike. See tegevus kajastub teenuste ekspordis, kuna Eesti ettevõtted vahendavad kaupade vedu, osutades lao- ja transporditeenust.
Statistikaameti hinnangul moodustas 2012. aastal selline kaubavahendus Venemaale üle 50 protsendi Eesti ekspordist Venemaale. 2013. aastal eksporditi Venemaale toiduaineid ja põllumajandussaadusi 239,4 miljoni euro väärtuses, kuid sellest mahust moodustasid ligi 60 protsenti joogid, kakao ja kohv, mis on välismaist päritolu.
Eksport langes juba enne
Toiduainete ja põllumajandussaaduste ekspordis on peamised turud Soome, Läti ja Leedu. Venemaa osa toiduainete ekspordis ilma eelmainitud taasväljaveetavate kaupadeta jäi veidi alla 10 protsendi. Tänavu 7. augustil teatas Venemaa valitsus impordikeelust toiduainetele — looma- ja sealihale, puu- ja aedviljale, linnulihale, kalale, juustule, piimale ja piimatoodetele, mis pärinevad Euroopa Liidust, Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.
Eesti ettevõtted eksportisid sanktsioonide alla kuuluvaid kaupu 2013. aastal Venemaale 75 miljoni euro ning tänavu esimesel poolaastal 28 miljoni euro eest.
Selle aasta esimesel poolel on sanktsioonide alla kuuluvate kaupade väljavedu Venemaale märgatavalt vähenenud, langedes 27 protsenti. Selle põhjus oli asjaolu, et Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalveamet Rosselhoznadzor kehtestas sisseveopiirangud mitmele Eesti ettevõttele juba tänavu jaanuaris. Need varasemad sanitaarnõuetega põhjendatud keelud puudutavad kuut Eesti kalatööstust ja viit Eesti piimatööstust. Seepärast on piima- ja kalatoodete eksport Venemaale esimesel poolaastal vähenenud.
Piimatoodete eksport Venemaale kahanes veidi üle kolmandiku, 36 protsenti. Juba varem on Venemaa keelustanud elusloomade ning 2014. aasta jaanuaris ka sealiha sisseveo, mistõttu lihatoodete ja elusloomade eksport Venemaale oli selle aasta esimeses pooles pea olematu. Seega oli toiduainetööstusel Venemaa ettearvamatu käitumisest mõju juba enne augusti impordikeelu lisamist olemas. Selle tulemusena suunati piimatoodete eksport osaliselt Venemaa asemel Leetu.
Prognoosis sees
Venemaa sanktsioonide otsene mõju toidukaupade ekspordile on rahandusministeeriumi sel nädalal avalikustatud Eesti majanduse suveprognoosi sisse arvestatud. Prognoosi kohaselt vähendavad sanktsioonid Venemaa-suunalist toiduainete eksporti 50 miljoni euro võrra. See moodustab küll väikese osa Eesti kaubaekspordist (0,4 protsenti), kuid halvendab osa tootjate ja tööstuste majandustegevust ja finantsseisundit olukorras, kus uute turgude leidmine on ülepakkumise tõttu raske. Samuti kannatab maanteetransport, kuna Venemaa-suunaline kaubavedu moodustas 2013. aastal 29 protsenti Eestis pealelaaditud kaubamahust.
Venemaa võimud leevendasid 20. augustil impordikeeldu, arvates nimekirjast välja osa toiduaineid, millest Eestit peaks suuremal määral mõjutama laktoosivaba piima ja sellest tehtud toodete ekspordi võimaldamine. Selle sammuga ei ole rahandusministeeriumi majandusprognoosis veel arvestatud. Seega mõjutavad Venemaa võimude kehtestatud sanktsioonid põllumajandust ja toiduainetööstust ning maanteetransporti väheneva toidukaupade veo kaudu.
Võttes arvesse 2013. aasta andmeid, ulatub Eesti Panga hinnangul sanktsioonide otsemõju 0,2–0,3 protsendini Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Tõenäoliselt jääb tegelik mõju veel mõnevõrra väiksemaks, kuna 2014. aastal vähenesid toidu ekspordimahud Venemaale juba enne sanktsioonide kehtestamist ning negatiivset mõju peaks leevendama ka laktoosivabade piimatoodete ekspordi võimaldamine.
Risk tulevikuks
Siiski on üleval risk, et Lääne ja Venemaa vahelise konflikti süvenemine ja sellest tulenev poliitiline ebakindlus võib kahandada Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu. Kui risk realiseeruks, siis see mõjutaks negatiivselt ekspordist sõltuvaid tegevusalasid ning suurendaks ettevõtjate ja tarbijate ebakindlust, mis võib omakorda piirata investeerimisaktiivsust ja tarbimisjulgust.
Seni on Euroopa Liidu majandus viimastel kvartalitel näidanud stabiilset kasvu ja kindlustunne on EL-is püsinud kõrge. Eesti peamiste kaubanduspartnerite kaalutud keskmine majanduskasv hakkas järk-järgult tugevnema möödunud aasta teisel poolel ning tänavuse aasta kokkuvõttes võib oodata 1,3-protsendilist kasvu.
Venemaa ja Ukraina konflikti edasine areng võib mõjutada järgmisel aastal oodatavat välisnõudluse elavnemist, arvestades, et Eesti ekspordinõudlus sõltub enim Rootsi, Soome, Venemaa ja teiste Balti riikide arengutest.
Ilmselt on Venemaa toidusanktsioonide tõttu veidi allapoole pööranud ka Eesti elanike hinnang sellele, milliseks kujuneb riigi majanduslik olukord lähema aasta jooksul. Ent selle mõju tarbimiskäitumisele ei tarvitse olla oluline. Tarbijate kindlustunne on seni olnud üle kahe aasta tõusutrendil. Olukord tööturul on palgatöötajale endiselt soodne – palgakasv on kiire ja hinnatõus selle aasta kokkuvõttes marginaalne.