Andres Kuningas, Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja
Juba sel reedel ja laupäeva, 15.-16. septembril kohtuvad Tallinnas Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrid ning keskpankade presidendid. Muuhulgas peetakse arutelu majandus- ja rahaliidu (Economic and Monetary Union, EMU) tulevikust. Arutelu on ühelt poolt loomulik jätk juba pikka aega kestnud kõnelustele EMU arendamise kohta. Teiselt poolt on tegu osaga üldisematest ELi tuleviku teemalistest mõttevahetustest.
ELi tuleviku arutelud tõi teravamalt pildile BREXITi tegelikkuseks saamine. Sellest ajendatuna avaldas Euroopa Komisjon kevadel ELi tuleviku valge raamatu ning selle jätkuks ja erinevate valdkondade tuleviku diskussioonidele inspiratsiooniks 5 aruteludokumenti. Kaks neist, majandus- ja rahandusliidu ning ELi rahastamise tulevikku käsitlevad paberid, on nädala lõpus toimuva diskussiooni üheks lähtekohaks.
Seniste plaanide parem elluviimine
Eesti plaan on kõnelusi piiritleda sellega, mida on võimalik juba olemasolevate protseduuride, reeglite ning Euroopa Liidu eelarve võimaluste valguses ära teha selleks, et soodustada ELi, sh euroala liikmesriikide majanduse ühtlasemat arengut ning tugevdada vastupanuvõimet võimalikele šokkidele ja suurendada võimekust kriisist kiiremini väljuda.
Kõvasti tuleb tööd teha usaldusdefitsiidi vähendamisega, mis eelkõige tähendab juba kokkulepitud reeglite täitmist ning koordinatsiooniprotseduuride võimaluste kasutamist. See on eelduseks, et süvendatud integratsioonist mõelda, sest see tooks kaasa tänasega võrreldes oluliselt rohkem reeglite kohast käitumist.
Teiseks peaksime suunama oma pingutused finantsliidu ehk pangandus ja kapitaliturgude liidu valmis saamisele. Pangandusliidu poolelt tähendab see nii ühtset hoiuse kindlustust kui ka ühtset viimase võimaluse laenamise võimekuse loomist finantskriiside lahendamisel. Finantsliidu valmimine toetab meie eesmärki, et valdav osa riskide jagamisest toimuks finantssektori kaudu ilma riigile täiendavate kohustuste tekkimist. Samuti aitab see minimeerida otseseid riske maksumaksjatele.
EMU ehk ühtselt aetud rahapoliitika ning koordineeritud eelarve- ja majanduspoliitika
Minnes tagasi algusesse – majandus- ja rahaliidu loomine otsustati 1991. aastal, euro tuli kontorahana käibele 1999. aastal ja üleminek eurole toimus 2002. aastal. EMU idee seisneb liikmesriikide ühtselt aetud rahapoliitikas ning koordineeritud eelarve- ja majanduspoliitikas. Esimest veab ja viib ellu Euroopa Keskpank ning teise garant on stabiilsuse ja kasvu pakt.
Euroalaga liitumine on kõikide ELi liikmesriikide aluslepingute kohane eesmärk, erandiks Ühendkuningriik ja Taani. Tänaseks on euro 19 riigi ja 340 miljoni inimese ühine raha. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust moodustab euroala 85 protsenti Euroopa Liidu SKPst.
Eurol on palju plusse. Ühisraha on toonud stabiilsemad hinnad, madalamad intressimäärad, väiksemad tehingukulud ning väiksema valuutariski. Toetus eurole on vaatamata kriisidele püsinud kõrge. Aprillis 2017 on Eurobaromeetri andmetel keskmiselt 72 protsenti euroala elanikest oma toetuse eurole andnud. See on kõrgeim näitaja 2004. aastast.
EMU ülesehitus pole täiuslik
Siiski on EMU paljudel hambus. Kriitika on peamiselt suunatud EMU korralduse ühe külje – eelarve- ja majanduspoliitika koordinatsiooni mehhanismi ebatäiusele. Teisalt on see ilmselt parim, milles on olnud võimalik EMU loomisel kokku leppida ja ei ole ka kindlust, et mõni muu lahendus oleks meid tänaseks parema tulemuseni toonud.
Majanduskoordinatsiooni kitsaskohad tõi esile 2008-2012 majandus- ja finantskriis ning sellest aeglane väljumine. Need väljendusid „headel aegadel“ riikide finantsdistsipliini nõrkuses ning „halbadel aegadel“ riikide ebaühtlases liigipääsus finantsturgudele ja sellega kaasnevas kapitalivoogude ebastabiilsuses.
Eelarve- ja majanduspoliitika koordinatsiooni reegleid ei täidetud piisava rangusega, mis viis tasakaalustamatuste tekkimiseni. Nende kõrvaldamine oli ja on ilmselgelt vaeva ja aeganõudev ning siis on omakorda hea võimalus süüdistada reegleid, et need on liiga jäigad ja probleemi lahendamisele takistuseks. Ebapiisava majanduste ühtlustumise ja ettenägematute mõjude tõttu ei saa riigid täielikult nautida ühtse rahapoliitika vilju.
Pingutused EMU paremaks tegemisel
EMU on püütud paremaks teha mitmel korral. Alates 2011. aastast on kahes laines tugevdatud stabiilsuse ja kasvupakti rakendamist. Muuhulgas on antud võlakriteeriumile suurem tähtsus, karmistatud võimalikke sanktsioone ja suurendatud seireprotsessis Euroopa Komisjoni volitusi, süvendatud majanduspoliitikate koordinatsiooni Euroopa poolaasta ja makrotasakaalustamatuste seirega. Paralleelselt loodi ka kriisiga toimetulekuks päästemehhanismid EFSF ja ESM.
Euroala süvendamise, täiustamise ja valmisehitamise ideed on ringelnud viimase viie aasta jooksul korduvalt. Siin võib ära märkida 4 presidendi (2012) ja 5 presidendi (2015) raporteid, millest ka mõningaid ideid on rakendatud näiteks stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise tugevdamisel, aga ka pangandusliidu ellu viimisel (ühtne järelevalve ja ühtne kriisilahendusmehhanism).
Komisjoni viimane mõttepaber võtab selgemalt pragmaatilisema lähenemise läbi kolme suurema eesmärgi:
- Saavutada riikide majanduse ühtlasem areng.
- Saavutada suurem stabiliseerimisvõimekus, st eelkõige võimekust reageerida adekvaatselt ettenägematute šokkide puhul.
- Vähendada finantsilist haavatavust.
Ootame 15. septembril elavat ministrite ja keskpanga presidentide arutelu.
Mis meil juba olemas on?
Ühtne rahapoliitika
- Toimub ja toimib Euroopa Keskpanga juhtimisel
Koordineeritud eelarvepoliitika
- Raamid seab stabiilsuse ja kasvu pakt ning selle rakendamiseks vastu võetud määrused, mida on 2008-2013 täiendatud ja muudetud
- Kitsaskohaks on eelkõige mittejärjepidev rakendamine
Majanduspoliitika koordineerimine
- Toimub Euroopa poolaasta raames ning väljendub nii euroala ühtsetes majanduspoliitilistest soovitustes kui ka eraldi riigipõhistes soovitustes
- Ohuhinnagut ja vajadusel paranduskava peaks tootma makrotasakaalustamatuste seire. Ei ole veel täit potentsiaali saavutanud
- Vajalik riikide parem kaasatus protsessis ja seeläbi saavutada ka suurem pühendumus reformisoovituste täitmisele
Kriisiga lisandunud elemendid
- EMU turvavõrk – ESM, EFSF ja EFSM
- pangandusliit – ühtne järelevalve ja ühtne kriisilahendus
EMU toetavad elemendid
- Rahaliit toetab ühtse turu sujuvat toimimist ja vastupidi, ühtse turu mitmed elemendid on olulised rahaliidu sujuvaks toimimiseks, nt
- finantssektori regulatsioonide ühtlustamine
- kapitaliturgude ülepiiriline tõrgeteta toimimine
- tööturu paindlikkus