rahatarkuse koordinaator
Märtsi alguses toimud rahatarkuse strateegiapäeval arutlesid valdkonnaeksperdid, kuidas rahatarkust paremini ja efektiivsemalt edasi anda, et strateegilised eesmärgid saaksid täidetud ning murekohad leevendust.
Üheskoos tõdeti, et eelkõige peab teadmiste andmine olema praktikas koheselt rakendatav ja mänguline.
Võlgnikud kui ühiskonna rahatarkuse mõõdupuu
Eestis on jätkuvalt murekohaks võlgnike suur arv, mis koormab nii kohtuid kui sotsiaalsüsteeme. Möödunud aastal esitati kohtutele 47 380 maksekäsu avaldust (24 847 ehk 52% olid tarbijakrediidi nõuded) ja avati 95 646 täitemenetlust. Siin on riigil vaja veel jõupingutusi teha.
Kaitsmaks inimesi üleliigse laenamise eest, on käimas positiivse krediidiregistri loomine, mille tööle hakkamist võib oodata 2028. aastal. Sotsiaalministeeriumil on plaanis suurendada koostööd valdkonnaspetsialistidega, et toetuste ja teenuste pakkumist vaadeldaks kompleksemalt.
Tõsta tuleb sotsiaaltöötajate rahatarkuse teadlikkust, et omavalitsuse tasandil suurendada probleemide varajast märkamist ja pakkuda esmast majandusnõustamist. Mõnedes omavalitsustes kahjuks ei pakuta toimetulekutoetuse saajatele ka võlanõustamisteenust.
2024. a I kvartal Allikas: Krediidiregister
Abistamaks võlgnikke on Rahandusministeeriumil ja Sotsiaalministeeriumil aasta lõpuks valmimas vastavasisulised videoklipid. Saalist kohapealt tehti ka ettepanek seada abistava vahendina sisse tasuta nõustamistelefon või platvorm kõigile võlgnikele ja pettuse ohvritele.
Samavõrd murettekitav on pettuste kasv. Naaberriigid on tegemas sellekohaseid uuringuid ja tulemustega saame ka meie tutvuda ning sealt järeldusi teha ka enda jaoks. Samuti on Eesti Teadusagentuur koostöös Siseministeeriumiga välja kuulutamas konkursi rakendusuuringu “Kelmuste ennetamise tõhustamine” läbiviija leidmiseks.
Senikaua, kui meil on suurel määral võlgnikke ja pettuste ohvriks langejaid, ei saa ka rahatarkuse seisuga rahul olla. Järelikult ei ole teadmised veel piisavalt levinud ega kõigi ühiskonnagruppideni jõudnud. Kuidas seda parandada? Näiteks tuli kohapealt asjalikke ideid levitada teavet kõikvõimalikes avalikes kohtades ja kanalites – humoorikad faktid rahaotsuste kohta õllepudelikorkidel, rahatarkuse miniloengud enne TV uudiseid või teisi populaarseid saateid jms.
Rahatarkus kooliprogrammis
Raha teemasid on riikliku õppekavva samm-sammult lisatud 1992. aastast. 2023. aastal jõudsime niikaugele, et koostasime rahatarkuse pädevusmudeli, mille alusel uuendati ka õppekava. Vahepealsetesse aastatesse jääb väga palju tööd ja algatusi, suurendamaks koolides rahatarkuse õpet. Täna peame aga küsima, kas sellest piisab, et saada eluks vajalike rahateadmisi?
Kohalolijad leidsid, et igal juhul tuleks suurendada üldhariduskoolides kvaliteetse rahatarkuse õpet ning muuta ainetund kohustuslikuks, samuti tuleks rahatarkus lisada kõrgkoolide õppekavva.
Täna õpetatakse rahatarkust palju ka ettevõtlusõppe raames. Kuigi õpilasfirmade arvu kasv on tänu riigigümnaasiumitele hoogu juurde saanud, siis tuleb nii rahatarkuse õppe kui ettevõtlusõppe puhul tõdeda, et tugi koolidele on maakonniti üsna erinev.
Regionaalpoliitikas on rohkem tähelepanu saanud Lõuna-Eesti piirkonnad ja vähem tuge Harjumaa, sest see on ainus maakond, kus puudub noorte ettevõtlikkuse koordinaator, kes pakuks maakonna koolidele nii rahatarkuse kui ettevõtlusõppe arendamisel tuge.
Teadlased: vajalik on teooria seos päriseluga
Rahandusministeerium ja TalTech on tegemas teaduskoostööd, mille raames uuritakse, kuidas rahatarkust üldse mõõta ja õpetada ning rahakäitumist mõjutada.
Esimesed tulemused näitavad, et õpetamise puhul on minimaalne õppemaht küll vajalik, aga selle kõrval tuleb vaadelda, milliseid teadmisi noored saavad päriselt rakendada, et teemad neid isiklikult puudutaksid. Teadmised kinnistuvad läbi praktika ja nii on rahatarkuse õppes oluline roll ka mängudel ja sotsiaalsel efektil.
Rahakäitumise muutmisel on kaks valikut: kas keskenduda üldisele mõttemaailma muutmisele või suunata inimesi paremate valikute poole. Võimalus on läheneda läbi üldiste igapäevaste praktiliste nõuannete (nt nagu toitumissoovitused). Rahatarkuse puhul tuleb aga alati arvestada, et kuna inimeste sissetulekud on erinevad ja vara ei jaotu ühtlaselt, siis kõigile sobivaid ühtseid nõuandeid ja nn ideaalset käitumismudelit pole.
Teadustulemused ütlevad, et toimida võiksid igasugused inimest ja tema kogemust ning vajadusi puudutavaid teadmisi ja oskusi edasi andvad hariduslikud suunamised. Samuti meeldetuletused kriitilistel hetkedel ning tööriistad kombineerituna täiendava info või toega.
Teatud määral võivad käitumisele mõju avaldada ka mängud, P2P tüüpi kogemuste vahetus, telesaated. Kohalviibijate arvates võiks olla abiks mänguline telesaade, kus tuleb langetada finantsalaseid otsuseid. Rahatarkuse teemasid võiks üldse rohkem erinevatesse teleprojektidesse sisse kirjutada, nagu on seda teinud seriaali Õnne 13 tegijad.
Rahatarkuse mõõtmise kohta ütlevad teadlased, et iga nelja aasta tagant läbiviidav täiskasvanute rahatarkuse küsitlusinstrument annab meile tegelikult juba üsna head sisendit. Siiski on nad võtnud endale ülesandeks vaadata, kuidas instrumenti parendada, et eestlaste rahatarkust veel paremini mõõta. Et saada täpsemat infot, plaanitakse katsetada lisaküsimusi hoiakute, käitumise ja finantsheaolu mõõtmiseks.
Loodetavasti on teadlaste panus abiks, et rahatarkuse edendamine muutuks Eestis teaduspõhisemaks nii riigi kui kõigi partnerorganisatsioonide jaoks.
Õpetajate mentorklubidest ei piisa, õpe peab jõudma ülikoolidesse
Nii nagu meil, ei ole rahatarkuse õpe jõudnud ka teiste riikide ülikoolide pedagoogikaõppesse. Näiteks Rootsi, Saksa, Hollandi, USA, UK ja Soome puhul leiab rahatarkuse vaid viimase ülikoolides ja sedagi mõnes õppekavas koos enesejuhtimise teemadega.
Tuleks aga jõuda selleni, et meie õpetajad saaksid nii rahatarkuse õpet kui täiendkoolitust ülikoolist ning õpetajatel oleks võimalik omandada rahatarkuse mikrokraadi.
Seni on õpetajatele vajalikke finantskirjaoskuse teadmisi edasi andnud Rahandusministeerium oma mentorklubides. Sel kevadel jõuab finišisse juba 5. hooaeg 182 lõpetajaga, kokku on mentorklubi läbinud 702 haridustöötajat üle Eesti. Õpetajate ülekaalukas huvi rahateadmiste vastu osutab ühiskonnas suurenenud laiemale nõudlusele finantskirjaoskuse õppe järele. Lastel ja noortel on nii koolis kui väljapool ootus rahateemadel targemaks saada ja vajadus aina kasvab. See eeldab, et meil on õpetajaid, kes soovivad ning oskavad neid teadmisi jagada.
Klubis osalenud õpetajad on väljendanud, et mentorite innustus ja kohapealsed arutelud teiste õpetajatega on julgustanud neid astuma päris mitmeid rahalisi samme.
Väärtuslik pensionitarkus
Jätkuvalt käib töö pensioniteadlikkuse suurendamiseks. Pensionitarkuse tiim jätkab üle Eesti pensionisüsteemi tutvustavate loengutega, millest on osa saanud juba tuhanded täiskasvanud erinevatest asutustest. Selle aasta lõpuks on oodata uut pensionikalkulaatorit (eesti.ee lehel) ja peagi valmivad pensionisüsteemi tutvustavaid videoklipid.
Ka tööandja saab aidata
Töötajate finantskirjaoskuse arendamine on investeering, mis tasub tööandjale ära mitmekordselt, kuna rahastressi vähenemisel suureneb produktiivsus ja paranevad ka töötulemused.
Rahatarkuse ja personalivaldkonna entusiastid on loonud MTÜ Rahatark tööandja, kes hakkab välja andma märgist, millega tunnustatakse ettevõtteid, kes töötajate rahatarkusesse panustavad. Lisaks hakatakse välja koolitama rahasaadikuid, kes ettevõtetes rahatarkust edendavad. Esimesed märgisesaajad kuulutatakse välja kevadel 2026.
Lisainfo: www.rahatarktooandja.ee.
Kuidas saada kõige rahatargemaks riigiks?
Kõikide eelnevate teemade järgselt kerkis aruteluringis küsimus, millised oleksid kõige tõhusamad meetodid saada aastaks 2030 rahatargimaks riigiks maailmas. Just sellise ambitsioonika eesmärgi on endale seadnud soomlased, kellele on selle saavutamiseks eraldatud ka rahalised vahendid.
Igal juhul jätkab Rahandusministeerium koos heade partneritega tööd selle nimel, et finantskirjaoskus jõuaks võimalikult paljude eestlasteni ja 2030. aastaks saaksid täidetud strateegia eesmärgid: rahatarkus oleks kõigile kättesaadav, seda kasutataks igapäevaelus ning rahatargad otsused sünniksid neid soodustavas keskkonnas.
Head jätkuvat rahatarkuse kuud!