Kadri Klaos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
- Järsud aktsiisimäära muutused ükskõik kummas suunas toovad kaasa suure määramatuse, nii et muudatuste mõju on väga raske prognoosida.
- Piirikaubandus ei ole üksnes aktsiisipoliitika tulemus ja toimivat piirikaubandust on raske tagasi pöörata.
- Analüüs andis esimest korda objektiivse tervikpildi senise aktsiisipoliitika mõjust majanduse kogu spektris.
- Ühtlasi töötati välja süsteemsed meetodid ja prognoosimudel, mille abiga saab lisaks eelarvemõjudele hinnata aktsiisimuudatuste laiemat sotsiaalmajanduslikku mõju, sealhulgas ettevõtete kasumile, investeeringutele ja tööhõivele. See on vajalik täpse eelarvemõju lisaks eelarvemõjudele.
Sõltumatu analüüs aktsiisipoliitika mõjust ettevõtetele ja majanduskeskkonnale
Rahandusministeerium nägi uuringu vajadust mitmel põhjusel. Eelkõige seetõttu, et aktsiisipoliitika on olnud viimastel aastatel keskmisest jõulisem, mis on tekitanud tarbijate ja ettevõtjate seas pahameelt ning mõjutanud tarbimiskäitumist. See on omakorda avaldanud mõju ettevõtetele, kes aktsiisikaupu toodavad, vahendavad või müüvad. Teist laadi, kuigi ka väga oluline mõju on aktsiisil tööstuses ja mujal majanduses, kus mõni aktsiisikaup (näiteks kütus või elekter) on osa tootmissisendist.
Rahandusministeerium jälgib pidevalt seda, mis on toimunud maksude laekumises. Uuringud ja erinevad andmeallikad näitavad ka teatava usaldusväärsusega seda, kuidas on muutunud tarbijakäitumine. Vähem täpselt ja ajakohaselt teadsime seda, mida on aktsiisipoliitika kaasa toonud ettevõtetele ja seeläbi majandusele laiemalt. Ja kuigi me oleme osanud seda hinnata kvalitatiivselt, oli meie hinnangul kõige suurem teadmislünk just kvantitatiivses aktsiisipoliitika mõjus ettevõtetele ja majanduskeskkonnale.
Avalikus ruumis on liikunud rohkelt väärtushinnangulist ja emotsionaalset infot, mille põhjal on raske järeldusi teha. Samal ajal puudub objektiivne kvantitatiivne hinnang aktsiisipoliitika ja sellest tingitud piirikaubanduse mõju kohta Eesti ettevõtete majandustulemustele ning sedakaudu Eesti majanduse konkurentsivõimele, tööhõivele, regionaalarengule jms praegu ja tulevikus. Täpne sektorispetsiifiline majandusliku mõju hinnang on kaudse eelarvemõju hindamise aluseks.
Aktsiisipoliitika on tugeva avaliku tähelepanu all, avalikus inforuumis liigub palju informatsiooni, mille paikapidavuses saab kahelda või mida ei saa kontrollida. Aktsiisikaupade soetamine ja tarbimine, eriti piirikaubanduse tingimustes, on üheselt raskesti mõõdetavad nähtused, kuna andmeallikaid ning huvigruppe on mitmeid. Erinevaid eesmärke tõstatades on ka hinnangud tulemustele väga erinevad. Eriti keeruline on hinnata välismaalaste tarbimismahte ja kodumaiste tarbijate kaasatoodavaid koguseid välismaalt. Seetõttu leidsime, et sõltumatu analüüs aitab avalikus inforuumis leviva informatsiooni kvaliteeti parandada.
Analüüsi mitu eesmärki
Konsultatsiooniettevõtte PricewaterhouseCoopers Advisors (PWCA) ja statistikameti tehtud uuringu eesmärk on anda põhjalik ülevaade viimaste aastate aktsiisipoliitika majanduslikust mõjust, hinnang tulevaste aktsiisipoliitiliste valikute võimalikult majanduslikule mõjule ning tuua välja soovitused, mis kokku toetavad teadmispõhisemat aktsiisipoliitikat tulevikus.
Täpsemalt on analüüsi eesmärk on anda ülevaade viimaste aastate alkoholi-, tubaka- ja mootorikütuste aktsiisipoliitika mõjust majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes ning tuua välja erinevate võimalike otsustega kaasnevaid riske ja võimalusi aktsiisipoliitika tõhustamiseks tulevikus.
Tellitav analüüs ei kajasta elektri-, kütteainete- ja pakendiaktsiisi, kuna nende puhul pole olnud pikalt poliitikamuudatusi. Samuti ei ole elektri- ja gaasiaktsiisi majandusmõju analüüsi vaja seetõttu, et käivitumas on erand suurtarbijatele ja selle loomise käigus on majanduslikku mõju analüüsitud. Pakendiaktsiisi puhul on hiljuti teostatud põhjalik pakendite maksustamise analüüs, mis käsitles süsteemi ja selle võimaliku muutmise mõju sektorile ja majandusele laiemalt.
Tellitav analüüs ei kajasta põhjalikult muid olulisi valdkondi, mida aktsiisipoliitika mõjutab – tervisekäitumist ja keskkonnahoidlikkust (v.a teoreetiline ülevaade), kuna leiame, et nendes valdkondades pole teadmislüngad nii suured ning hetke- ja kohaspetsiifilised. Teisisõnu, aktsiisipoliitika majanduslik mõju on kiiremini avalduv ning täpsemini mõõdetav. Mõju tervisekäitumisele ning keskkonnale on kindlasti olemas, kuid on praegu veel suuresti avaldumata ja seetõttu raskesti hinnatav.
Eesmärk oli võtta analüüsi aluseks neutraalsed statistilised andmed. Siinkohal oli väga oluline Eesti Statistikaameti roll. Võib öelda, et valdkonna spetsialistid töötasid läbi kogu Eestis kogutava asjakohase statistika ning kindlasti annab analüüs parima võimaliku ülevaate alkoholi- ja tubakatoodete ning mootorikütuste tootmise, impordi ja jaemüügiga tegelevate ettevõtete käekäigust aastatel 2010-2017.
Analüüsi tegemise käigus tuvastati mitmeid piiranguid ja andmelünki, millega on vaja veel edaspidi tegeleda.
Mõjuanalüüsi tulemused
Analüüs „Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes“ on väga põhjalik ja mahukas sissevaade Eesti aktsiisikaupadega tegelevate ettevõtete majandusnäitajatesse ning kirjeldab neid aastatel 2010-2017. Rahandusministeeriumi ja avalikkuse jaoks on tegu olulise analüüsiga, millega on loodud süsteemne ülevaade olemasolevast infost ning millele tuginedes on väljatöötatud meetodid kaudsete mõjude hindamiseks tulevikus.
Ettevõtete majandustegevuse näitajate muutus on lisaks piirikaubandusele mõjutatud mitmetest teistest teguritest ning mõju on olnud erinevatele sektoritele erinev. Näiteks mõjutab jaekaubanduse müükide kasvu üldine tarbimise ja palgakasv, kütuse hind sõltub olulisel määral nafta maailmaturu hinnast, sigarettide ja alkoholi tarbimist mõjutavad erinevad reklaami- ja väljapaneku piirangud jne.
Osade sektorite puhul on näha olulist kasumlikkuse, lisandväärtuse ning investeeringute langust, samas kui teiste majandusnäitajad on hoopis paranenud. Seega kui keskenduda vaid ühe sektori ühele vaatele, võib pilt olla oluliselt teistsugune kui laiem vaade. Näiteks Lätiga piirnevates maakondades on väikesed, alla 20 töötajaga alkoholi- ja tubakatoodete jaemüüjad olnud Lätiga piirnevates maakondades olulised hõives kaotajad, kuid samas piirkonnas on jaemüüjate hõive kokku hoopis kasvanud ning veel laiemas vaates on aktsiisikaupadega seotud ettevõtete tööhõive osakaal summeeritult kogu tööhõivest seni jäänud pikaajalises vaates sisuliselt samale tasemele.
Aruandest selgus, et summeeritult on aktsiisikaupadega (alkohol, tubakas, kütus) seotud ettevõtete kasumid saanud aktsiisipoliitika tulemusena aastatel 2015–2017 tuntava löögi.
Samas nagu jooniselt 1 on näha on paralleelselt kasumite langusega kasvanud oluliselt uuritud ettevõtete investeeringud. Joonis 1 toob välja sektorite võtmenäitajate (müügitulu, kasumi, töötajate arvu, lisandväärtuse ning investeeringute) osakaalu kogu Eesti ettevõtete vastavatest koondnäitajatest. Vastavad osakaalud on indekseeritud 2010. aasta näitajatesse.
Joonis 1. Aktsiisipoliitikast mõjutatud sektorite vastavate näitajate osakaal kogu Eesti ettevõtete näitajast, indekseerituna 2010 baas-aastasse Allikas: Statistikaamet
Analüüsi oluline lisandväärtus on põhjalik rahvusvahelise praktika ülevaade Taani, Saksamaa, Rootsi ja Norra näitel. Taanis on piirikaubandus kestnud juba rohkem kui 45 aastat. Vaatamata erinevatele poliitilistele otsustele ei ole õnnestunud piirikaubandust tagasi pöörata. Piirikaubanduse osakaal on 20% kogu tarbitud alkoholist ning aastaid püsinud stabiilsena. Taani maksupoliitika eesmärk on piirikaubandust ohjes hoida ja mitte lasta osakaalul suureneda. Teiste riikide kogemuse põhjal selgus, et piirikaubandust on raske tagasi pöörata ja piirikaubandus ei ole üksnes aktsiisipoliitika tulemus.
Kindlasti on analüüsi oluline piirang 2018. aasta andmete puudumine, kuid tuginedes olemasolevatele andmeallikatele on Rahandusministeeriumil võimalik pikendada aegridasid uue info saabudes ning seeläbi jätkata pidevalt süsteemset aktsiisikaupadega seotud ettevõtete ning majanduskeskkonna jälgimist. Tulemustele tuginedes saame edaspidi anda poliitikakujundajatele põhjalikumat ülevaadet hetkeolukorrast.
Analüüsi üks eesmärke oli tuua välja erinevate võimalike otsustega kaasnevaid riske ja võimalusi aktsiisipoliitika tõhustamiseks tulevikus. Riskid ja võimalusel on kaasnevad alati aktsiisipoliitika muudatuste tegemisega ning sõltuvad eesmärgist. Näiteks kui on otsustatud seada esikohale tervise või keskkonna eesmärgid, siis sellega kaasneb tulude vähenemise risk. Seega on vaja seada aktsiisipoliitikas kindlad eesmärgid ning neid ka üldsusele selgemalt kommunikeerida.
Aktsiisimäärade muutmine on üks aktsiisipoliitika meede, millega kaasnevad alati mitmed riskid ning mida suuremad on muudatused, seda keerulisem on selliste muutuste tagajärgede mõju usaldusväärselt hinnata. Seetõttu ei ole otstarbekas tõsta või langetada aktsiise korraga suures mahus. Juhul kui neid muudatusi siiski soovitakse ellu viia, tuleb arvestada oluliste ebatäpsustega prognoosides.
Analüüsi „Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes“ viis läbi PricewaterhouseCoopers Advisors koostöös statistikaametiga ja rahandusministeeriumi tellimisel oktoobrist 2018 kuni märtsini 2019. Seda rahastati rahandusministeeriumi eelarvest ja Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavast valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise ehk riigi teadus- ja arendustegevuse toetamise (RITA) programmist.