Rahandusministeeriumil valmis iga-aastane pensionide statistikaülevaade. Oleme neid raporteid teinud juba 2012. aastast. 2024. aasta ja vanemate ülevaadetega on võimalik tutvuda pensionikeskuse lehel Rahandusministeeriumi statistika — Pensionikeskus.

Mõned olulisemad nopped ülevaatest:
- 2024. aasta lõpus oli II samba fondide maht 5,97 miljardit eurot, sellest 2,57 miljardit eurot oli fondide teenitud tootlus. Raporti avaldamise hetkeks on paljude fondide tootlused küll mõnevõrra langenud.
- Pensionifondide tasud jätkavad langemist. II samba fondide keskmine kogukulu (jooksvad tasud) langes 2024. aastal 0,9%-lt 0,8%-ni. Keskmine valitsemistasu, mis sisaldub kogukulus, langes 0,54%-lt 0,51%-ni. Kümne aastaga on olnud kolmekordne langus. Tasude langust mõjutavad nii konkurents kui ka regulatsioon.
- Järjest rohkem inimesi soovib täiendavalt pensioniks raha koguda. III sambaga liitunute arv tõusis esmakordselt üle 200 000 inimese (208 000) ja maht üle miljardi euro (1,137 miljardit).
- I samba keskmise netopensioni suhe keskmisse netopalka oli ajalooliselt kõrgeimal tasemel – 51%. Pensionid on viimastel aastatel kasvanud oluliselt kiiremini kui palgad.
- Pensionifondide investeeringud aktsiatesse ja aktsiafondidesse olid ajalooliselt kõrgeima osakaaluga – II sambas 80% ja III sambas 85% varast. Eesti suunaliste investeeringute osakaal oli 12%. Aktsiariski osakaalu suurenemist on peamiselt mõjutanud investeerimispiirangute muutmine 2019. aasta lõpust.
- Ainus negatiivne asjaolu on, et enne pensioniiga on II sambast raha väljavõtnud üle 250 000 inimese (35% liitunutest, kes ei ole pensionieas) kogusummas 2,2 miljardit eurot. Samuti on nende I samba pension tulevikus väiksem.