fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Eesti kaubaekspordi sihtturgude arv maailmas on viimase kümne aasta jooksul suurenenud. Eesti kaubaekspordi turuosa Euroopa Liidu turul on viimastel aastatel langenud. Samas on Eesti jaoks väga olulistel turgudel nagu Euroopa Liidu elektriseadmete turul või puittoodete turul Eesti ekspordi turuosa viimastel aastatel kasvanud.
Eesti majanduse konkurentsivõime on olnud tähelepanu all juba mõnda aega. Viimaste aastate majanduslangus on tekitanud küsimusi, kui suures osas on see olnud põhjustatud meie eksporditurgude ajutisest nõrkusest ning kui suures osas Eesti majanduse struktuursetest probleemidest. Selles artiklis on vaatluse all Eesti kaubaekspordi konkurentsivõime.
Ekspordi konkurentsivõimet võib käsitleda kui võimet suurendada juba olemasolevatel ekspordi sihtturgudel kohalolu või kui võimet eksportida uutele turgudele. Esimest võib pidada intensiivseks laienemiseks ja teist ekstensiivseks laienemiseks. Siinse analüüsi eesmärk on välja selgitada, kuidas on muutunud Eesti kaubaekspordi mitmekesisus aastatel 2013–2023 ja milline on olnud Eesti ekspordi positsiooni muutus juba traditsioonilistel turgudel.[1]
Analüüsis on kasutatud andmeid Eesti kaubaekspordi ja sihtturgude kaubaimpordi väärtuste kohta eurodes ja koguste kohta kilogrammides. Ekspordi keskmine ühikuhind on arvutatud ekspordi väärtuse ja koguse suhtarvuna. Eesti ekspordi turuosa vaadeldakse siin analüüsis kui Eesti ekspordi osakaalu mingi sihtturu koguimpordis. Turgu defineeritakse analüüsis kaubagrupi ja sihtriigi kombinatsioonina, näiteks turg „CN44 PUIT JA PUITTOOTED; PUUSÜSI, Saksamaa“.
Eesti ekspordi turuosa muutuste analüüsimisel dekomponeeritakse turuosa muutus kolmeks komponendiks. Traditsioonilistest turgudest tuleneva komponendi muutus iseloomustab riigi turuosa muutust turgudel, kuhu riik on eksportinud nii perioodil t-1 kui ka perioodil t. Uutest turgudest tuleneva komponendi muutus mõõdab riigi ekspordi muutust turgudele, kuhu riik ei eksportinud korraga nii perioodil t-1 kui ka perioodil t. Nõudlusstruktuuri komponent mõõdab riigi jaoks traditsiooniliste turgude osatähtsust kogu vaadeldavate turgude impordis.
Analüüsist selgub, et Eesti kaubaekspordi turgude mitmekesisus maailmas on viimase kümne aasta jooksul suurenenud (vt Joonis 1). Eesti ekspordi sihtturgude, s.o kaubagruppide ja sihtriikide kombinatsioonide arvu kasv on viimaste aastate keskmisena olnud kiirem kui näiteks Läti ja Leedu ekspordi sihtturgude arvu kasv.
Joonis 1. Ekspordi sihtturgude (KN 2-kohalise kaubagrupikoodi ja sihtriigi kombinatsioon) arv valitud riikide kaubaekspordis
Allikas: Eurostat, autori arvutused.
Eesti kaubaekspordi turuosa muutumist Euroopa Liidu turul on aastatel 2013 kuni 2023 peamiselt kujundanud eksport traditsioonilistele turgudele, s.o turgudele, kuhu Eesti on eksportinud nii aastal t-1 kui ka aastal t (vt Joonis 2). Uutest turgudest tuleneva komponendi negatiivsed või positiivsed panused Eesti ekspordi turuosa muutusesse on olnud oluliselt väiksemad, võrreldes traditsioonilistest turgudest tuleneva komponendiga.
Joonis 2. Eesti Euroopa Liidu turgudele suunatud ekspordi turuosa muutus nendel turgudel (KN 4-kohalise koodi ja sihtriigi kombinatsioon) komponentide lõikes (aasta t-1=1)
Allikas: Eurostat, autori arvutused.
Eesti kaubaekspordi turuosa Euroopa Liidu turul on viimastel aastatel langenud. 2023. aastal panustasid Eesti ekspordi turuosa muutumisse negatiivselt nii ekspordi intensiivne kui ka ekstensiivne komponent, mis tähendab, et oli probleeme nii traditsioonilistele kui ka uutele turgudele eksportimisel. Samas suurenes Eesti jaoks traditsiooniliste turgude osatähtsus Euroopa Liidu kõikide kaubaturgude koguimpordis, mis tähendab, et Eesti jaoks traditsioonilistel turgudel vähenes import võrreldes teiste Euroopa Liidu turgudega vähem.
Eesti jaoks väga olulistel turgudel nagu Euroopa Liidu elektriseadmete turul või puittoodete turul on Eesti ekspordi turuosa viimastel aastatel kasvanud. Rootsi puittoodete impordis Eesti ekspordi osakaal 2023. aastal pisut langes, kuid näiteks Soome ja Saksamaa puittoodete impordis see tõusis. Euroopa Liidu mööblitoodete, sh kokkupandavate ehitiste turul on Eesti turuosa aga viimastel aastatel langenud.
Euroopa Liidu puittoodete turul, kus Eesti turuosa on viimastel aastatel kasvanud, võib Eesti nominaalse ekspordi langust 2023. aastal suures osas seletada nõudluse nõrkusega sellel turul. Turgudel, kus Eesti turuosa on aga langenud, võib Eesti konkurentsipositsiooni olla halvendanud kulude kiire kasv viimastel aastatel. Eesti Euroopa Liidu turule suunatud kaubaekspordi keskmine ühikuhind on kasvanud viimastel aastatel kiiremini kui teiste Euroopa Liidu turule eksportijate ekspordi keskmine hind.
Analüüsi pikem aruanne on leitav Rahandusministeeriumi kodulehel.
[1] Käesoleva analüüsi idee ja metoodika võtavad eeskuju Beņkovskis (2012) uurimistööst Läti ekspordi konkurentsivõime kohta: Beņkovskis, K. (2012). Competitiveness of Latvia’s exporters, Baltic Journal of Economics, 12:2, 17-45, DOI: 10.1080/1406099X.2012.10840516