rahatarkuse koordinaator
11 aastat on möödunud sellest, mil Eesti sai endale esimese rahatarkuse strateegia. 2021. aastal värskendatud programmiga seati juba uued sihid: rahatarkus on kõigile kättesaadav, seda kasutatakse igapäevaelus ning rahatargad otsused sünnivad neid soodustavas keskkonnas.
Kui kindlalt need rahatarga Eesti kolm sammast täna seisavad?
Rahatarkus on üldiselt kättesaadav
Üheks olulisemaks edusammuks kättesaadavuse koha pealt on fakt, et rahatarkuse õpe on jõudnud koolidesse. Selle aasta sügisest on rahatarkuse teemad riiklikus õppekavas, eelkõige matemaatika ja sotsiaalainete raames ning ettevõtlus- ja rahatarkuse moodulite kasutuselevõtt õppeasutustes laieneb. Kui aastal 2021, uue programmi loomisel, leidus ettevõtlusõpet (sh rahatarkus) 55% koolide õppekavas, siis 2023. aasta lõpuks oli näitaja juba 67% [1].
See kajastub ka uuringutes. 63% 18-19-aastastest noortest märgib, et on saanud rahatarkuse haridust just koolist [2], mis on võrreldes varasemate aastatega suur edasiminek. Ehkki enim ongi teadlikkus kasvanud noorte seas, on rahateadmiste kasv valdav ka üldisemalt: 2023. aastal hindas 22% Eesti inimestest oma finantsteadmisi kõrgeks või väga kõrgeks [2], mis teeb võrreldes 2019. aastaga kasvuks 5%.
Kuigi näitajad paranevad, tuleb nentida, et õpetuse levik on koolides siiski veel ebaühtlane. Ehkki aasta-aastalt kasvab õpetajate huvi rahatarkuse omandamise vastu mentorklubides, on klubis esindatud pooled üldhariduskoolidest. Lastel ja noortel on aga nii koolis kui väljapool ootus rahateemadel targemaks saada ja vajadus aina suureneb. See eeldab, et meil on õpetajaid, kes soovivad ning oskavad neid teadmisi jagada.
Huvi rahatarkuse koolituse vastu on tegelikult juba praegu suurem, kui Rahandusministeerium ära suudab teenindada. Seepärast on oluline, et rahatarkus jõuaks ka ülikoolides õpetajaõppesse ja ka täiendkoolitusse.
Positiivse arenguna on ka tööandjad hakanud üha enam viima rahatarkust oma töötajateni ning sageli pakutakse ühekordse loengu asemel tervikprogramme.
Tarkus ei jõua alati käitumisse
Teadmised on üks asi, kuid nende rakendamine igapäevaselt hoopis teine. Kuivõrd rahatarkus on käitumisse jõudnud? Kui rahvusvaheliselt hinnatakse eestlaste finantskirjaoskuse taset kõrgeks, olles 38 riigi võrdluses kõrgel kolmandal kohal, siis käitumise poolest jääme 23.-26. koha vahele [3]. See näitab, et kuigi teadmised on head, ei kasuta paljud inimesed neid oma rahaasjadega ümber käies.
Uuringud kinnitavad, et eestlased on hakanud rohkem säästma (ehkki hinnatõusud ja kõrge euribor paljudel leibkondadel neid märkimisväärselt vähendavad), võrdlevad rohkem finantstooteid (2019. ja 2023. aasta võrdluses kasv 10% [2]), koguvad pensioniks ning paljud ka investeerivad jõudumööda. Tallinna börsi statistika näitab, et väärtpaberikontode arv on teinud suure hüppe, kasvades nelja aastaga 45 000 pealt enam kui 111 000-ni. Sealhulgas on avatud ka üle 3000 alaealiste väärtpaberikontot. Muret tekitavad aga kaks probleemi: võlgnike arvu kasv ning finantspettuste tõttu raha kaotanud inimeste osakaalu suurenemine. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja info kohaselt oli eelmise aasta lõpus Eestis makseraskustes üle 100 000 inimese, mis näitab, et rahatarkuse õpetamisel ja rakendamisel igapäevases elus tuleb olla tõhusam.
Meie inimesed kipuvad liigselt usaldama telefoni või interneti teel tulnud investeerimispakkumisi ning on altid kergekäeliselt jagama oma PIN-koode. Politsei- ja Piirivalveameti andmeil registreeriti 2020. aastal 170 finantspettust, 2023. aastal juba 305 juhtumit, millega peteti inimestelt välja kokku 5 miljonit eurot. Jätkuvalt on väga vaja tõsta teadlikkust, kuidas pettusi ära tunda ja vältida.
Ja kuigi eestlaste panused III sambasse on mõne aastaga märgatavalt kasvanud, ei ole siiani peatunud II sambast lahkumine ja sageli jõuab tuleviku jaoks kogutud raha ka kohtutäituriteni.
Toetav keskkond
Eestis räägitakse finantskirjaoskusest tegelikult palju ja leida võib mitmekesist teavet. Meediaväljaanded viivad oma lugejateni rahatarkuse teemasid, pangad ja teised partnerorganisatsioonid jagavad aktiivselt infot rahaasjade haldamise, võlgade, finantspettuste jm teemadel, pensionikogujatele on abiks loodud tulevikupensioni kalkulaatorid jne. Ka tegutseb meil aktiivne investorkogukond, kes on rahatarkuse jagamise oma südameasjaks võtnud. Nii mõnigi eestlane on saanud julgust minna küsima soodsamat kodulaenuintressi või kõrgemat palka või saanud motivatsiooni alustada investeerimisega.
Tundub justkui, et teave ja võimalused on kõigile ühesugused. Ent võlgnike ja pettuste jätkuv kasv annab märku, et info ei pruugi siiski kõigini jõuda. Tuleb rohkem pingutada, et raskustesse sattunud inimesed jõuaksid vajaliku info ja abini.
Ja kuigi viimastel aastatel on ilmunud väga palju nt pensioniteemalisi artikleid, siis mentorklubides on õpetajad märkinud, et pensioniasjad on segased. Paljud vaatavad alles klubis osaledes üle, kus nende pensionisammas paikneb või palju tootlust annab.
Eesti elanike finantskirjaoskuse uuring 2023
Töö jätkub
Rahatarkuse juurutamine ei oleks võimalik heade partneriteta. Teeme koostööd naaberriikidega, et jagada kogemusi ja kitsaskohtadele paremaid lahendusi leida. Finantskirjaoskuse edendamine ei ole vaid teadmiste ja oskuste küsimus, vaid ka hoiakute ja käitumise muutmise väljakutse. Seetõttu oleme alustanud koosööd teadlastega, et lähenemine võiks veelgi tulemuslikum olla. TalTechi eestvedamisel on kokku pandud 15-liikmeline kõrgkoolide teadlaste tiim, et saada alusteadmised ja leida uudseid lahendusi rahatarkuse õpetamiseks ning paremaid instrumente selle mõõtmiseks.
Teaduspõhiste lahenduste otsimine on kindlasti oluliseks abiks, et rahatarkuse strateegiat edukamalt ellu viia – et meie inimesed orienteeruksid rahaasjades, majandaksid paremini ja suureneks kindlustunne tuleviku osas. Ehkki meie rahatarkuse sambad natuke veel kõiguvad, tuleb jätkata tegutsemist rahatarga Eesti loomise nimel.
[1] Ettevõtlusprogrammi aruanne 2023
[2] Eesti elanike finantskirjaoskuse uuring 2023
[3] OECD riikidevaheline finantskirjaoskuse võrdlusuuring 2023