Arvestusala uurimustööde konkursil magistri- ja doktoritööde kategoorias parimaks pärjatud töö, Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Vaiva Kiaupaite-Grušniene doktoritöö analüüsis rahakäibe aruannet ja selle ajalugu ning pakkus välja mudeli, mis võimaldab seda informatiivsemaks teha.
Kuigi rahavoogude ehk rahakäibe aruanne on ettevõtete aruandluses nüüdseks kohustuslik olnud üle 30 aasta, on isegi rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite koostajad möönnud, et rahakäibe aruandele pole kaua aega tähelepanu pööratud, märgib autor. Seda hoolimata asjaolust, et möödaniku rahakäive võimaldab edaspidist paremini prognoosida kui kasum ja rahakäive on vähem manipuleeritav kui tekkepõhised näitarvud.
Vaiva Kiaupaite-Grušniene ütles allpool avaldatud intervjuus, et arvestusala uurimistööde konkurss on vajalik, kuna aitab muuta raamatupidamise valdkonda huvitavamaks, kummutades paljude inimeste eelarvamusi.
Kogu väitekirja “Rahakäibe aruande kontseptuaalne mudel: ajalugu, analüüs ja edasine areng” (inglise keeles, “Conceptual Model for Cash Flow Statement: History, Analysis and Further Development”) on võimalik lugeda Audiitorkogu kodulehel.
Mis on Teie töö teema ja miks just selle teema valisite? Kes olid Teie juhendajad?
Vaiva Kiaupaite-Grušniene: “Esimene küsimus, mida tavaliselt minult küsitakse, on miks just rahavoog, see on ju nii selge. Aga töö käigus tuli välja et see ei ole nii. Töö käigus selgus, et rahakäibe aruande koostamisel esineb siiski probleeme, mis vähendavad selle aruande kasulikkust kasutajatele.
Eelmisel aastal täitus 30 aastat rahakäibe aruande muutumisest kohustuslikuks finantsaruandeks. Vaatamata märkimisväärsele ajaloole, tekitab aruanne endiselt probleeme, eriti seoses aruandevormi, tegevuste defineerimise ja klassifitseerimisega.
Doktoritöös käsitletakse rahakäibe aruande tekkimist ja arengut ning tuuakse välja aruandega jätkuvalt seonduvad peamised probleemid. USA Finantsarvestuse Standardite Nõukogu (FASB) ja Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) on finantsaruannete peamise eesmärgina määratlenud kasutajatele võrreldava, kontrollitava, õigeaegse ja arusaadava teabe esitamise ettevõtte tulevase rahakäibe prognoosimiseks.
See eesmärk seab rahakäibe aruande muude finantsaruannete suhtes erilisele kohale, sest möödaniku rahakäive võimaldab tulevast rahakäivet paremini prognoosida kui kasum, samuti kajastab rahakäive paremini ettevõtte likviidsust ja maksevõimet ning on vähem manipuleeritav võrreldes tekkepõhiste finantsaruannete näitarvudega.
Minu juhendajad olid professor Jaan Alver ja professor Lehte Alver.”
Kuidas leidsite infot konkursi kohta? Miks otsustasite oma töö konkursile esitada?
Vaiva Kiaupaite-Grušniene: “Professor Jaan Alver soovitas konkursil osaleda. Kui on nii suur töö tehtud, tahaksin, et see saaks esitatud laiemale lugejaskonnale – äkki keegi leiab midagi endale huviväärset või mõne kasuliku idee.”
Mida arvate sellisest konkursist, kas seda on vaja? Kas soovitate osaleda?
Vaiva Kiaupaite-Grušniene: “Töö esitamine konkursile oli lihtne ja arusaadav. Konkursi korraldusega jäin väga rahule. Kindlasti on sellist konkurssi vaja. Raamatupidamist nähakse veel väga spetsiifilise valdkonnana, kus ei ole midagi huvitavat. Niisugused konkursid aitavad seda olukorda parandada.”
Kuidas ise hindate, kas Teie uurimistöö toob kasu arvestusvaldkonna arengule ja mõju eriala arengule laiemalt?
Vaiva Kiaupaite-Grušniene: “Arvan ja loodan, et jah. Tuginedes kirjanduse terviklikule ülevaatele, järeldan, et rahakäibe aruande peamised puudused on järgmised: 1) äritegevuse mõiste või definitsiooni puudumine, 2) sellest omakorda tulenevad klassifitseerimisprobleemid – põhitegevus, investeerimistegevus, finantseerimistegevus – ning 3) aruandevormis a) otse- või kaudmeetodi kasutamine, b) aruande alguse ehk alguskoha määratlemine ja c) rahakäibe kontseptuaalne väljund.
Doktoritöö panus väljendub selles, et tuginedes süsteemse analüüsiga tuvastatud probleemidele ja nende võimalikule mõjule aruande kasutajatele, koostasin kontseptuaalse mudeli, mis võimaldab rahakäibe aruande informatiivsust parendada.
Esiteks, väljatöötatud mudel tagab finantsaruannete – bilansi, kasumiaruande, rahakäibearuande ja omakapitali muutuste aruande – tervikliku lähenemise ja rõhutab seost omanikuteooria keskse lähenemisega. See võimaldab esitada paremini infot tuluallikate, rahakäibe, finantseerimisallikate muutuse ja ettevõtte loodud väärtuse kohta.
Teiseks, mudel võimaldab selgelt eristada ettevõtte äritegevust finantseerimistegevusest. Kuna äritegevus on peamine väärtust loov valdkond, siis selline lähenemine suurendab aruandeinfo kasulikkust ja järgib paremini rahandusteooriat, mille kohaselt finantseerimistegevus tavaliselt ei ole väärtust lisav valdkond. Lisaks eristatakse uues aruandeformaadis selgelt tavapärast äritegevust – nii raha teenivat kui ka seda kasutavat äritegevust – ja ettevõtte laiendamisega seotud investeeringuid, mis võimaldab parendada rahakäibe prognoosimist.
Mudel võimaldab eristada tuumik- ja mittetuumiktegevust, kasutades rühmitust „Äritegevus” ja „Muu tegevus”. Teadlased ja raamatupidamispraktikud pole seni selgelt defineerinud tuumik- ja mittetuumiktegevust. Doktoritöös pakutud aruandeformaat eristab ka korduvad toimingud ühekordsetest, parendades veelgi rahakäibe prognoosimist. Seega tagab aruande uus mudel paremini investorite kui aruande peamiste kasutajate otsustuskasulikkuse kriteeriumid.
Kolmandaks, omanikuteooria rakendamine koos bilansi- ja kasumiaruandega võimaldab lahendada intresside ja dividendide klassifitseerimisprobleemid rahakäibe aruandes. Isegi standardi koostajad on nõustunud, et rahakäibe aruandele pole kaua aega tähelepanu pööratud, vaatamata sellele, et aruanne on äärmiselt oluline ettevõtete likviidsuse, käibekapitali juhtimise ja tulude kvaliteedi hindamisel. Ühendades ajaloolise tausta nüüdisaegsete võimalustega rahakäibe määratlemisel, täidab minu töö selle lünga ja annab soovitusi, kuidas suurendada rahakäibe olulisust ja muuta selle sisu rohkem vastavaks nüüdisaja nõuetega.”
Rahandusministeeriumi, Eesti Raamatupidajate Kogu, Audiitorkogu ja Eesti Siseaudiitorite Ühingu esindajad andsid arvestusala uurimustööde auhinnad anti üle mullu 5. oktoobril rahandusministeeriumis toimunud pidulikul vastuvõtul. Kokku 2700 euro suurune auhinnafond jaotati viies kategoorias nende konkursile esitatud tööde autorite ja juhendajate vahel. Loe lähemalt siit.
Kõigi võidutöödega on võimalik tutvuda konkursi kodulehel.
2021. aasta konkursile saab käimasoleval, 2020/2021. õppeaastal valmiva akadeemilise töö esitada hiljemalt 20. juunil 2021. Auhinnafond on tänavu samuti 2700 eurot. Arvestusalaste uurimustööde konkurss on Eestis ainus võimalus selles valdkonnas kõrgharidust omandavatel tudengitel esitada lõputöö omavaheliseks mõõduvõtmiseks.
Konkursil valitakse välja parim magistri- või doktoritöö, parim bakalaureuse-, lõpu- või muu kirjalik töö, parim audiitortegevuse alane uurimustöö, parim finantsarvestust käsitlev uurimustöö ning eraldi tunnustatakse uudset või huvitavat arvestusalast teemakäsitlust. Loe konkursist lähemalt siit.