Astrid-Helena Teär, riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik
Riin Kobin, riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna peaspetsialist
Hiljuti avaldatud rahvusvaheline võrdlustabel tunnustab Eesti riigi korraldust ja juhtimist olulistes valdkondades ning juhib tähelepanu, kus on veel arenguruumi võrreldes teiste riikidega. Rahvusvahelise avaliku teenistuse tulemuslikkuse indeksis International Civil Service Effectiveness[1] on Eesti 38 riigi võrdluses kõrgel 12. kohal. Balti riikidest on Leedu 20 ja Läti 23. kohal.
OECD, Maailmapanga, Transparency International, Euroopa Komisjoni jt andmete põhjal koostatud edetabeli eesmärk on esile tõsta riike, kellelt erinevates valdkondades õppida ning anda kodanikele, ametnikele ja poliitikutele infot keskvalitsuse tulemuslikkuse kohta. 2017. aastal viidi läbi esimene pilootprojekt 31 riigiga.
Indeks võrdleb riikide andmeid 12 olulises valdkonnas: poliitikakujundamine, riigirahandus, õigusruum, kriisi- ja riskijuhtimine, inimressursi juhtimine, maksusüsteem, digitaalsed teenused, riigihanked, avaliku teenistuse usaldusväärsus, avatus, võimekus ja võrdsed võimalused.
Eesti on digiteenustes ja maksusüsteemi korralduses esikohal
Eesti esikoht digiteenuste valdkonnas peegeldab meie tõhusat IKT poliitikakujundamist ning õigeid investeeringuid IKT infrastruktuuri. Võrreldes teiste riikidega on Eesti riigiasutuste töötajatel väga kõrge IT oskuste tase.
Ka Eesti maksusüsteemi hinnati esikoha vääriliseks. Raport tõi esile Eesti tugevused erinevates maksuhaldust kirjeldavates näitajates, kus rõhutati internetipõhist isikliku- ja käibemaksutagastuste platvormi ja teenuste kasutajakesksuse kõrget taset.
Riigirahanduses on Eesti rahvusvahelisteks eduteguriteks kesk-pikk vaade eelarvestamisele ja tegevuspõhisele eelarvele üleminek sh finantsandmete avaldamise määr ja selgitused avalikkusele. Üle keskmise olid näitajad teadmistepõhises poliitikakujundamises, poliitika elluviimise monitoorimises ja strateegilises planeerimises.
Riigitööle töötajate leidmine on jätkuv väljakutse
Näitaja, kus Eestil on veel arenguruumi, on kriisi ja riskide juhtimine. Samuti on oluline muuta läbipaistvamaks riigi personalipoliitikat ja tagada võrdsed võimalused riigiametites töötamiseks. Näiteks meelitada ja hoida talente, keskenduda rohkem tulemusjuhtimisele ning toetada soolist ja vanuselist tasakaalu riigi töötajaskonnas.
Eesti riigi personalipoliitikat mõjutab demograafiline trend elanike vähenemise ja vananemise suunas. 2040. aastaks on tööealise elanikkonna vähenemise prognoos 130 000 inimest, mis seab olulise surve valitsussektori töötajate arvu vähendamiseks. Personalipoliitikat mõjutavad oluliselt ka teised tööjõuturu tingimused, mistõttu on personali leidmine spetsiifilistele ametikohtadele üha suurem väljakutse, näiteks riigikaitse ja siseturvalisus. Meie olukord pole kuidagi unikaalne: ka Euroopas laiemalt on vajadus valitsussektori töötajate vähendamiseks, teisalt on kvalifitseeritud tööjõu põud, kes võtmevaldkondades riigi heaks töötaksid.
Riigivalitsemise visioon ja riigireformi tegevused on jätkuvalt prioriteet
Rahvusvaheline võrdlus on oluline riigivalitsemise visiooni ja riigireformi edasiste tegevuste kavandamiseks. Riigireform, sh konkreetsed tegevused riigivalitsemise tõhustamiseks, on ka uue valitsuse prioriteet.
Meil on konkurentsivõimelised ja rahvusvaheliselt hinnatud e-teenused. Samas on e-teenuste kõrval oluline jätkata inimesekeskset teenuste arendamist ka füüsilises keskkonnas – avalikud teenused peavad olema kvaliteetsed, regionaalselt kättesaadavad ning tuleb leida võimalused, kuidas vähendada inimeste koormust riigiasutustega suheldes, sh pakkuma proaktiivselt teenuseid. Meil on töös konkreetsed algatused nagu näiteks riigimajade projekt ja sündmusteenuste projekt.
Riigi- ja omavalitsusasutuste töötajad tegelevad jätkuvalt igapäevaselt sellega, et teenuste osutamine ning ülesannete täitmine toimiks tõhusalt, efektiivselt ja lihtsalt kodanike jaoks.
Vaata raportit https://www.bsg.ox.ac.uk/about/partnerships/international-civil-service-effectiveness-index-2019
[1] InCiSE indeksit koostatakse Oxfordi Ülikooli Blavatliki School of Government ja Institute for Government koostöös. Projekti toetab ka Ühendkuningriigi avalik teenistus ja seda finantseerib Avatud Ühiskonna Fond.