Pirgit Lohk, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist 
Miks on vajalik hinnata omavalitsuste finantsvõimekust?
Kuidas hinnata omavalitsuste finantsvõimekust?
Milline on omavalitsuste finantsvõimekus?
Omavalitsuste finantsvõimekuse hindamise vajadusest
Kohalike omavalitsuste finantsvõimekus on hetkel kõigi aegade kõrgeim. Samas on lähiaastatel ees ootamas mitmed väljakutsed, mille ületamiseks on vaja senisest enam fokusseeritud ja teadmispõhist finantsjuhtimist.
Viimane ülemaailmne majanduskriis tõstis teravalt esile vajaduse muuta riikide senist eelarvepoliitikat efektiivsemaks. Ühelt poolt on see vajalik makromajandusliku stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning teiselt poolt finantsinstitutsioonides ja potentsiaalsetes investorites riigi kui usaldusväärse partneri maine kujundamiseks. Riigi eelarvepoliitika on mitmetasandiline ning hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi, mistõttu on suur vajadus osata hinnata ka omavalitsuste finantsseisundit ning selle jätkusuutlikkust.
Praegusel ajal on kasvamas avalike teenuste korraldamise detsentraliseerimine keskvalitsuselt omavalitsustele. See suurendab omavalitsuste vastutust maksumaksja ressursside kasutamisel ning kohaliku kogukonna rolli otsustusprotsessides kaasarääkimisel. Selleks, et tagada tugev kohaliku tasandi valitsemissüsteem, mis suudab korraldada kvaliteetsete avalike teenuste pakkumist nii praegu kui ka tulevikus, on omavalitsuste finantsseisundi hindamine ning finantsvõimekust kirjeldavate näitajate ja hindamismeetodite olemasolu väga tähtis. Ühtlasi võimaldab see nii keskvalitsusel kui ka kohalikul kogukonnal juba varakult tuvastada finantsraskustesse sattumise ohtu, suurendades seeläbi avaliku raha kasutamise efektiivsust ja läbipaistvust.
Finantsvõimekuse hindamine moodustab ühe osa omavalitsuste hindamisprotsessist (vt joonis 1). Omavalitsuste terviklikuks hindamiseks on vajalik analüüsida nii finantsnäitajaid, taustanäitajaid kui ka tegevusnäitajaid, hinnata nende omavahelist koosmõju ja vastastikuseid seoseid.
Joonis 1. Omavalitsuste hindamisprotsess
Omavalitsuste finantsvõimekuse hindamise metoodikast
Omavalitsuste finantsvõimekuse hindamine on mitmeosaline protsess, mis hõlmab endas nii finants- kui ka mittefinantsnäitajate analüüsimist, nende omavahelise koosmõju ja vastastikuste seoste hindamist. Oluline on mitte teha ekslikke järeldusi üksikute näitajate põhjal, kuna need on üksteisega oluliselt seotud ja omavalitsuse finantstervist tuleb käsitleda kui tasakaalu nende näitajate vahel. Näiteks ei viita kõrge netovõlakoormus automaatselt finantsraskustele, kui omavalitsusel on vajadus investeeringute tegemiseks ning võimekus võõrkapitali kaasamiseks. Selline tegevus võib hoopis parandada pikaajalist finantsplaneerimist läbi rahavoogude tasakaalustamise ja põlvkondade vahelise panuse ühtlasema jaotamise. Seega tuleb vaadata kõiki näitajaid üheskoos.
Omavalitsuste finantsvõimekuse hindamiseks ja finantsraskustesse sattumise ohu varajases staadiumis avastamiseks kasutatakse 17 näitajat, mis jaotatakse vastavalt kirjeldusvõimele viide kategooriasse: lühiajaline maksevõime, pikaajaline maksevõime, iseseisvus, paindlikkus ja jätkusuutlikkus. Näitajad valiti lähtudes nende võimest kirjeldada kohalikke omavalitsuste finantsjuhtimise eripärasid ning nende kasutamisest varasemates uuringutes.
Finantsvõimekuse hindamiskriteeriumite välja töötamisel ja murdepunktide määramisel analüüsiti omavalitsuste finantsnäitajaid aastatel 2004–2015, sh analüüsiti eraldi kõiki aastatel 2006–2015 riigi poolt saneeritud omavalitsusi.
Eelpool toodust lähtuvalt kuvatakse omavalitsuse finantsvõimekus radarile järgmiste kategooriate ja näitajate kaupa.
Lühiajalise maksevõime näitajad kirjeldavad omavalitsuse võimekust tasuda lühiajalisi kohustusi tähtaegselt:
- maksevõime tase;
- vahetu maksevalmiduse kordaja.
Pikaajalise maksevõime näitajad kirjeldavad nii omavalitsuse pikaajalist maksevõimet kui ka võõrkapitali osatähtsust kogukapitalis:
- netovõlakoormuse osatähtsus ülemmäärast;
- intressikulude kattekordaja;
- netovõla suhe põhitegevuse tulemisse.
Iseseisvuse näitajad kirjeldavad omavalitsuse sõltuvust välisest finantseerimisest:
- mittesihtotstarbeliste tulude osatähtsus põhitegevuse tuludest;
- omatulude suhe tegevuskuludesse;
- omatuludest teostatud investeeringute osatähtsus koguinvesteeringutest
Paindlikkuse näitajad kirjeldavad omavalitsuse võimet reageerida ootamatutele finantsolukordadele:
- juhtimiskulude suhe põhitegevuse tuludesse;
- likviidsete varade suhe põhitegevuse kuludesse;
- põhitegevuse tulemi osatähtsus põhitegevuse tuludest;
- majandamiskulude suhe põhitegevuse tuludesse;
- 10-lt suurimalt tööandjalt laekunud tulumaksu osatähtsus.
Jätkusuutlikkuse näitajad kirjeldavad omavalitsuse suutlikkust pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid nii praegu kui ka tulevikus:
- põhitegevuse tulude reaaljuurdekasvu indeks;
- KOVi valitsussektori töötajate osatähtsus KOVi maksumaksjatest;
- KOVi töötajate (v.a juhid) töötasu suhe KOVi elanike keskmisesse sissetulekusse;
- põhitegevuse tulemi suhe materiaalse põhivara amortisatsioonikulusse.
Täpsemalt saab finantsvõimekuse hindamise metoodika (sh näitajate kirjeldus) ning tulemustega tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel.
Omavalitsuste finantsvõimekuse hindamise tulemustest
Analüüsides omavalitsuste finantsvõimekuse dünaamikat aastatel 2004–2016, saab välja tuua, et selle variatiivsus on sarnane majandustsüklitega, peegeldades 2004–2008 toimunud kiiret majanduskasvu (finantsvõimekus suurenes) ning sellele järgnenud majanduskriisi (finantsvõimekus vähenes). Alates 2011. aastast on märgata finantsvõimekuse taastumise märke ning viimaste aastate näitajad on liikunud järjepidevalt paremuse suunas. Samal ajal on oluliselt kasvanud ka omavalitsuste põhitegevuse tulud, ületades 2016. aastal esimest korda reaalhindades kriisieelset taset. Hinnates majandustsüklite mõju omavalitsuste individuaalsele võimekusele, saab välja tuua, et omavalitsused, mille finantsvõimekus oli kõrgem majanduskasvu aastatel, säilitasid enda positsiooni ka majanduslanguse aastatel ja vastupidi, ehk majandustsüklite muutustel ei leitud olulist mõju omavalitsuste eristamiseks finantsvõimekuse alusel.
Analüüsides omavalitsuste finantsvõimekust kategooriate kaupa aastatel 2004–2016, jääb silma, et kõige stabiilsemad on olnud lühiajalise maksevõime näitajad, mis peegeldab omavalitsuste ühtlaselt head rahavoogude juhtimise võimekust. Pikaajalise maksevõime näitajad on võrreldes eelmise kategooriaga oluliselt rohkem varieerunud, kuid on viimastel aastatel jõuliselt paranenud, peegeldades omavalitsuste kasvanud võõrkapitali kaasamise võimekust. Kui 2000. aastate alguses oli omavalitsuste finantsvõimekus kategooriate lõikes iseseisvuse kategoorias kõige madalam, siis majanduskriisi järgselt on see järjepidevalt liikunud ülespoole, peegeldades omavalitsuste suurenenud võimekust iseseisvalt hakkama saada. Paindlikkuse näitajad on olnud läbi aastate ühed stabiilsemad ning on ka viimastel aastatel liikunud paremuse suunas, mis näitab, et omavalitsuste võimekus reageerida ootamatutele finantsväljakutsetele on suurenenud. Sarnaselt eelmistele kategooriatele järgivad ka jätkusuutlikkuse näitajad sama mustrit, olles majanduskriisi järgselt liikunud järk-järgult paremuse suunas. Samas on jätkusuutlikkuse kategoorias üks väga oluline näitaja põhitegevuse tulemi suhe materiaalse põhivara amortisatsioonikulusse, mille tase on jätkuvalt liiga madal, tekitades seeläbi muret, et keskvalitsuse antavate investeeringutoetuste puudumisel suureneb risk, et omavalitsused ei suuda omavahenditest põhivara asendusinvesteeringuid teostada. Sellest tulenevalt on omavalitsustel vajalik lähiaastatel kriitiliselt üle vaadata enda põhivara, eelkõige kinnisvaraportfell (hoonete amortisatsioonikulu moodustab 40% kogu põhivara amortisatsioonikulust) ning müüa või lammutada alakoormatud taristu, mille ülalpidamine võrreldes sellest saadava hüvega on ebaproportsionaalne. Sellele probleemkohale on viidanud ka Riigikontroll enda 2016. aastal avaldatud aruandes „Ülevaade omavalitsuste hoonestatud kinnisvarast ja selle haldamisest“.
Autori samal teemal avaldatud teadusartikliga „Predicting the Risk of Encountering Financial Difficulties by the Example of Estonian Municipalities” saab tutvuda siin.