Pirgit Lohk, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist
Millise piirkonna potentsiaal on kõige kõrgem?
Millise piirkonna potentsiaal on kõige kiiremini kasvanud viimase viie aasta jooksul?
Mis mõjutab piirkonna potentsiaali?
Indeksist
Piirkondliku potentsiaali indeksi eesmärk on kirjeldada taustsüsteemi, milles omavalitsused tänasel päeval tegutsevad. Indeks koosneb 20 näitajast, mis on valdkondlikku kuuluvust arvestades jaotatud kolme kategooriasse: inimkapital, majanduslik kapital ja sotsiaalne kapital. Indeks ei anna hinnangut omavalitsuse tegevusele ega võimekusele, vaid aitab koondada olulise taustainformatsiooni, mis on vajalik juhtimisotsuste tegemiseks. Indeks moodustab ühe osa omavalitsuse hindamisprotsessist (vt joonis 1). Omavalitsuse terviklikuks hindamiseks on vajalik analüüsida nii taustanäitajaid, finantsnäitajaid kui ka tegevusnäitajaid. Vaadelda nende omavahelist koosmõju ja vastastikuseid seoseid.
Täpsemalt saab indeksi metoodika ning tulemustega (sh indeksi koostamiseks kasutatud alusandmetega) tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel ning lugeda samal teemal ilmunud blogipostitust.
Indeksi tulemustest
Oodatavalt on kõige kõrgema piirkondliku potentsiaaliga omavalitsus Tallinn, kellele järgnevad vastavalt Tartu, Pärnu ja Narva linn. Eesti suurematele linnadele pakuvad tihedat konkurentsi Tallinna lähivallad Viimsi, Rae, Harku ja Saue.
Jooniselt 2 on näha, et kui esiviisik on aastatel 2011–2015 püsinud muutumatuna, siis võrreldes 2011. aastaga on kõige enam kohaarvestuses tõusnud Haapsalu linn, Ülenurme vald ja Viljandi vald. Need on omavalitsused, kelle piirkondlik potentsiaal on iga-aastaselt kasvanud ning oluliselt kiirema kasvutempoga kui sarnase lähtepositsiooniga alustanud omavalitsustel. Kõigi kolme omavalitsuse arengumustrid on väga erinevad–Haapsalu linna kiire kasvutempo taga on maa väärtuse oluline suurenemine, Ülenurme vald on kasvanud kõigis kolmes kategoorias korraga ja Viljandi valla puhul on märgata majandusliku kapitali lisanäitajate (kapitali kvaliteet) olulist kasvu.
Kõige enam on aga kohaarvestuses langenud Võru linn, Kuressaare linn ja Rakvere linn. Neile omavalitsustele on iseloomulik nii piirkondliku potentsiaali vähenemine kui ka vastupidise trendiga liikumine võrreldes sarnase lähtepositsiooniga alustanud omavalitsustele. Kõigi kolme linna elanike arv on vähenenud vastavalt 997 (-7%), 874 (-6%) ja 746 (-4%) elaniku võrra. Lisaks jääb Võru linna puhul silma oluline maa väärtuse langus.
Kolme tärniga on tähistatud omavalitsused, kes kõigi kolme kategooria indeksites kuuluvad samuti ülemise 25 hulka. Need on omavalitsused, kes tegutsevad igapäevaselt Eesti suurimates taustsüsteemides, mis loovad eeldused piirkonna arenemiseks ning võimaldavad saavutada tugevamat positsiooni läbi mastaabiefekti.
Kui suuremad piirkonnad on tulenevalt enda mastaapsusele piirkondliku potentsiaali indeksi edetabeli tipus, siis kõigi indeksi arvutamiseks kasutatud näitajate osas neil liidripositsioone hoida ei õnnestu. Joonisel 3 on välja toodud kõik indeksi arvutamiseks kasutatud näitajad koos omavalitsusega, kes punktiskoori arvestuses 2015. aastal selles kategoorias esikohal on.
Joonisel 3 märgitud põhinäitajad on suuruse näitajad, mis kirjeldavad piirkonnas olemasolevat kapitali mahtu ehk massi ja lisanäitajad on ühikunäitajad, mis kirjeldavad olemasolevat kapitali mahtu ühiku kohta ehk kapitali kvaliteeti.
Joonisel 4 on välja toodud omavalitsused, kelle piirkondliku potentsiaali indeksi lisanäitajate punktiskoor kuulub 25 parima hulka. Kolme tärniga tähistatud omavalitsused kuuluvad kõigis kolmes kategoorias (inimkapital, majanduslik kapital ja sotsiaalne kapital) lisanäitajate punktide alusel ülemise 25 hulka– need on omavalitsused, kellel on väga kõrged kapitali kvaliteedi näitajad kõigis kolmes kategoorias korraga.
Joonisel 4 märgitud omavalitsused asuvad seitsmes maakonnas, millest kõige arvukamalt ehk 13 omavalitsusega (52%) on esindatud Harjumaa. Talle järgneb Tartumaa 4 omavalitsusega (16%) ja Pärnumaa 3 omavalitsusega (12%). Ida-Virumaa on esindatud 2 omavalitsusega ja Lääne-, Saare-, ja Valgamaa võrdselt 1 omavalitsusega. Jaotades omavalitsused elanike arvu gruppidesse on jaotumine oluliselt ühtlasem: 36% omavalitsustest on 5000–11 000 elanikuga, 24% üle 11 000 elanikuga, 24% alla 3000 elanikuga ja 16% 3000–5000 elanikuga omavalitsused.
Analüüsides nii kapitali suurust (joonis 2) kui ka selle kvaliteeti (joonis 4) samaaegselt, võib väita, et Eesti kõige suuremate ja tugevamate taustsüsteemidega omavalitsused on Tallinn, Viimsi vald, Harku vald, Saue vald, Tartu linn ja Keila linn.
Indeksi tulemustes toimunud muutustest aastatel 2011–2015
Lisaks piirkondade potentsiaali kaardistamisele on väga oluline analüüsida piirkondade arengu dünaamikat. Indeksi aegrida (2011–2015) võimaldab igal omavalitsusel analüüsida, milline on olnud piirkonna individuaalne areng viimase viie aasta jooksul, ja kuhu see asetub võrdluses teistega. Leida piirkondi, kellega on sarnased arengumustrid, ja tuvastada neid, kellelt midagi õppida oleks.
Olulisemad tähelepanekud, mis indeksi tulemuste (2011–2015) analüüsimisel silma jäid, on järgmised:
- enamiku (74%) omavalitsuste piirkondlik potentsiaal on kasvanud võrreldes 2011. aastaga;
- ligikaudu 20% omavalitsuste piirkondlik potentsiaal on iga-aastaselt kasvanud;
- kõige kiirem indeksi aastate 2011–2015 keskmine juurdekasvutempo on Tartumaa (0,6%) ja Saaremaa (0,5%) ning kõige aeglasem Jõgevamaa (0,08%) ja Ida-Virumaa (0,09%) omavalitsuste piirkonnas;
- valimisaktiivsus on suurenenud piirkondades, kus on suurenenud volikogu ühele mandaadile kandideerijate arv (korrelatsioonikoefitsent 0,5);
- kodanikuühenduste arv elaniku kohta on suurenenud piirkondades, kus on suurenenud ka alla 65-aastaste elanike osatähtsus (korrelatsioonikoefitsent 0,4).
Ülejäänud olulisematest tähelepanekutest loe juba raportist „Piirkondliku potentsiaali indeks 2015“.
Analüüsides omavalitsuste indeksi tulemustes toimunud muudatusi viimase viie aasta jooksul, jäävad eeskätt silma piirkonnad, mille potentsiaal on iga-aastaselt kasvanud. Kokku on selliseid omavalitsusi 39, kellest 72% on alla 3000 elanikuga omavalitsused. Kiire ja stabiilne kasv näitab, et piirkond on pidevas arengus ning taustsüsteem, milles omavalitsus igapäevaselt tegutseb, muutub järjest tugevamaks. Joonisel 5 on välja toodud 10 kõige kiirema aastate 2011–2015 keskmise juurdekasvutempoga omavalitsust, kelle potentsiaal on iga-aastaselt järjepidevalt kasvanud.
Omavalitsuste indeksi tulemuste analüüsimisel tuleb arvestada, et mida väiksem on omavalitsus, seda enam iga muudatus algandmetes lõpptulemusele mõju avaldab. Sellest tulenevalt on väga oluline lisaks omavalitsuste üleüldisele järjestamisele, võrrelda ka sarnase suurusega omavalitsusi omavahel.
Analüüsides omavalitsuste, kelle piirkondlik potentsiaal on iga-aastaselt kasvanud, tulemusi elanike arvu gruppide kaupa, saab välja tuua, et alla 3000 elanikuga omavalitsuste grupist on kiireima ja stabiilseima kasvuga Mikitamäe (1,4%), Kambja (1,08%) ja Are vald (1,08%), 3000–5000 elanikuga omavalitsuste grupist Luunja (1,13%), Raasiku (0,66%) ja Saarde vald (0,45%), 5000–11 000 elanikuga omavalitsuste grupist Tartu vald (0,77%) Ülenurme (0,71%) ja Saue vald (0,55%) ning üle 11 000 elanikuga grupist Rae (0,79%) ja Harku vald (0,41%).
Millisel omavalitsusel on kõige kõrgemad inimkapitali, majandusliku kapitali ja sotsiaalse kapitali näitajad? Millises omavalitsuses on need kõige kiiremini kasvanud viimase viie aasta jooksul? Neile ja kõigile teistele küsimustele leiad vastused raportist „Piirkondliku potentsiaali indeks 2015“.