Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist
II samba varadest investeeritakse Eestisse riikidest kõige rohkem – 22 protsenti. Samas moodustavad 72 protsenti nendest investeeringutest hoiused ja arvelduskontod. Rahas on Eestisse tehtud investeeringud kokku 489 miljonit eurot, sellest kontod ja hoiused 350 miljonit eurot. Kuhu on investeeritud ülejäänud 139 miljonit?
Suurima osa sellest 139 miljonist eurost moodustavad erinevad Eestis registreeritud investeerimisfondid – 69 miljonit eurot (3,1 protsenti II samba koguvaradest). Sellest omakorda suurima osakaalu moodustab EfTEN Kinnisvarafond 44 miljoni euroga, kuhu peamiselt on investeeritud LHV fondide vara, kuid vähemal määral ka Nordea ja Danske fondide vara. Teine suurem Eestis registreeritud fond, kuhu pensionifondid investeerivad, on SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond 16,5 miljoni euroga. Sinna on oma raha paigutanud ainult SEB pensionifondid.
Kui EfTEN Kinnisvarafond investeerib peamiselt Eestisse (2014. aasta lõpus üle 80 protsendi), siis SEB Ida-Euroopa Võlakirjafondis oli Eesti investeeringute osakaal u 2,5 protsenti. Ülejäänud investeerimisfondides on II samba varasid juba oluliselt vähem ning kõikide nende portfellid ei ole ka Eesti turule suunatud.
Hoiuste ja fondide järel suuruselt kolmanda varaklassi Eesti investeeringutes moodustavad võlakirjad 44,5 miljoni euroga (2 protsenti II samba varadest). Sellest 24,4 miljonit eurot on Eesti Energia võlakirjad ja 19,4 miljonit eurot Eleringi võlakirjad. Mõlemasse võlakirja on investeerinud kõik Swedbanki ja Danske pensionifondid, kuid ka mitmed muud fondid. Väga vähesel määral on LHV, Nordea ja Danske portfellides ka muude võlakirjade positsioone, mida saab aga pigem klassifitseerida finantskriisi eelsete investeeringute jäänukiteks.
Neljas varaklass on aktsiad 25,5 miljoni euroga (1,1 protsenti II samba varadest). Siin on nomenklatuur mõnevõrra pikem kui võlakirjadel ja kokku on investeeritud kümnesse erinevasse aktsiasse. Kõige rohkem on II samba vara Tallinki aktsias (7,3 miljonit eurot ehk 0,33 protsenti II samba varadest) ja Tallinna Kaubamaja aktsias (6,3 miljonit eurot ehk 0,29 protsenti II samba varadest). Eesti aktsiatesse on investeerinud kolme fondivalitseja fondid – LHV, Swedbank ja Danske, sealjuures LHV fondides on 69 protsenti Eesti aktsiainvesteeringute mahust.
Joonis 1. Eesti aktsiad ja võlakirjad kuhu II samba fondid investeerivad
Kokku on II samba varadest ligi 5,4 protsenti investeeritud Eesti reaalmajandusse. Täpse numbri leidmiseks tuleks ükshaaval läbi vaadata ka kõikide fondide investeeringud, kuhu II samba fondid investeerivad. LHV on kõige aktiivsem Eestisse investeerija – nii absoluutmahult kui osakaaluna fondide varadest. LHV-le järgnevad Danske ja Swedbank, konkreetne järjekord sõltub sellest, kuidas edetabelit koostada. Ning Eestisse investeerijate nimekirja lõpus on SEB ja Nordea.
Joonis 2. II samba fondide Eesti investeeringute mahud (parem skaala) ja osakaalud (vasak skaala)