Rubriik: Riik

Riigihanke reeglistik – pelk formaalsus?

Kati Orgmets, rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnajuhataja asetäitja Selleks, et avaliku sektori rahakasutus oleks läbipaistev, otstarbekas ja konkurentsi soodustav, on Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud ühtses avaliku sektori teenuste, asjade ja ehitustööde soetamise ning ostmise korraldamise reeglistikus. Eesti on vastava reeglistiku siseriiklikult kehtestanud riigihangete seadusega. Riigihanke detailne reeglistik tagab, et kõik turuosalised teavad, kuidas toimub […]

Maavalitsuste reformist: paneme tuled põlema

Mart Uusjärv Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Maavalitsuste tähendus Eesti riigiaparaadis pole täna enam see, mis ta oli kümmekond aastat tagasi, ning aina tugevamaks on saanud veendumus, et süsteem vajab uuendamist. Siin-seal räägitakse maakondade kaotamisest ning mõni on valmis juba kustutama tuled. Pimeduse saabumise ootus on ennatlik. Riigiülesannete analüüs teeb ettepaneku luua regionaalamet, teha teenused kättesaadavaks […]

Maksuvõlg ja heastamine uues riigihangete seaduse eelnõus

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabiosakonna nõunik Mario Sõrm Viimasel ajal on ajakirjanduse veergudel väljendatud seisukohti justkui avaks riigihangete seaduse eelnõu uksed võimalusele sõlmida hankelepinguid ebaausate või maksuvõlaga pakkujatega. Sellisteks süsimustadeks stsenaariumiteks pole siiski ainest. Kuigi uue riigihangete seaduse üks peamisi eesmärke on hangete korraldamist lihtsustada, on riigihankeõigus sellele vaatamata küllaltki keeruline valdkond, milles veatu orienteerumine nõuab […]

Miks riigiasutuste kinnisvarakulud kasvavad?

Veronika Ilsjan, rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik Riigiasutuste kinnisvarakulud kasvavad pärast vara Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS) võõrandamist. Kulude kasv on tingitud peamiselt riigi kinnisvarareformi läbiviimisest ja muutusest rahastamismudelis – isehaldamise mudelilt minnakse üle üürimudelile. Eesmärk on tagada riigi kinnisvara stabiilne ja vara korrashoiu vajadusi arvestav rahastamine. See ei tähenda, et kogu kasv tuleneb mudeli muutusest, kindlasti […]

Riik läheb kassapõhiselt eelarvelt üle tekkepõhisele

Veikko Kapsta, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Rahandusministeerium koostab 2017. aasta riigieelarve eelnõu tekkepõhiselt, kuuludes sellega kogu maailma avaliku sektori uuenduslikumate riikide hulka – seni on täielikult tekkepõhisele eelarvele üle läinud väheste riikide hulgas olnud näiteks Suurbritannia, Austraalia, Austria, Šveits ja Uus-Meremaa. See on osa riigivalitsemise reformist ning valmistab ette tegevuspõhise eelarve kasutuselevõttu. Tekkepõhine eelarvestamine on senisest kassapõhisest usaldusväärsem ning annab parema ülevaate raha kasutamisest. Eesti avalikus […]

Kahanev planeerimine ehk riigireformist ametniku pilguga

Raido Roop, Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Rahandusministeerium koos teiste ministeeriumite ja nende allasutustega teeb esimesi samme riigivalitsemise reformi elluviimiseks ning vaatab üle riigi ülesanded ja ülesehituse. Selleks on hea teada, kui palju inimesi ja millistes asutustes riigi heaks töötab ning mis on reformi lähtekohad ja hetkeseis. Riik tuleb inimesele lähemale, vaadates üle […]

Riigiabi: võimalus ja vastutus

Anna-Liisa Aasrand, riigihangete ja riigiabi osakonna jurist Riigiabi on viimasel ajal päevakorda tõusnud mitme ettevõttega seoses, näiteks Estonian Air, Tehvandi Spordikeskus, AS Eesti Teed ja Elron, aga ka tervishoiu rahastamise valdkonnas üldiselt. 2014. aastal anti Eestis riigiabi ligikaudu 175 miljoni euro väärtuses, mis on 2,3 korda rohkem kui aasta varem. Riigiabi andmine on pigem tõusutrendis, […]

Kuidas vähendada riigitöötajate arvu?

Indrek Ostrat, riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik  Riigitöötajate arvu vähendamine ei ole omaette eesmärk, vaid planeeritud tegevuste üks tulemus. Poolteist kuud enne valimisi on näha, et vajadus riigireformi järele on leidnud koha enamikus valimisprogrammides. Mõtteid edasiminekuks on mitmesuguseid, kuid algpõhjuses ollakse enamasti ühel meelel. Eesti rahvastik väheneb ja vananeb, seega väheneb ka töötavate inimeste […]

Eesti maksud jäävad Euroopas madalamate hulka

Risto Kaarna, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna peaspetsialist PwC on paigutanud Eesti taas kord kõrgete maksudega riikide hulka oma iga-aastases maksumaksmise raportis „Paying Taxes“, mis võrdleb ette antud parameetritega näidisettevõte makstavaid makse eri riikides. See tulemus aga pole adekvaatne kirjeldus Eesti maksukoormusest. Raporti järgi on Eesti kogu maksumäär („Total Tax Rate“) 49,3 protsenti, millest 8,4 protsendipunkti moodustab […]

Euroraha siht pole preemia, vaid head tulemused Eesti elus

Kadri Tali, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja  Uuel euroraha perioodil on fookuses tulemuste saavutamine toetuste korrektse kasutamise ja väljamaksmise kõrval. Meie edukust ei näita see, kui kiiresti oleme raha ära kasutanud, vaid mida oleme selle eest saanud – kas inimeste heaolu ja ühiskonna jõukus on kasvanud. Tulemuste poole püüdlemist motiveerib Euroopa Liit tulemusreservi ehk nn […]