Rubriik: pensionid

Kuidas rahatarkus inimeseni viia?

Märtsi alguses toimunud rahatarkuse strateegiapäeval tõdeti, et ehkki Eestis on valdkonnas toimunud suur progress, pole rahatarkus siiski ühtlaselt kõikide ühiskonnagruppideni jõudnud. Eestis on rahatarkuse edendamisel omajagu asju ära tehtud või tegemisel, millest annavad tunnistust inimeste kasvanud teadlikkus oma igapäevaste rahaasjade korraldamisel, loodud investorklubid, rahatarkuse temaatilised saated, väljaanded, podcastid, õppematerjalid jm. Lisaks, esimest korda jõudis sel […]

Erakondade pensionilubadused

Rahandusministeeriumi koostatud ja 14. veebruaril avaldatud valimislubaduste analüüsi täiendusena anname ülevaate programmides sisalduvatest pensioniteemalistest lubadustest ja sellest, kui kulukad need riigi rahakotile on. Erakondade pensionilubadusi on palju, mõned on paremini hinnatavad kui teised. Valimislubaduste analüüsis jäid mitmed lubadused meiepoolse rahalise hinnanguta, näiteks: „kehtestame lesepensioni“, „kehtestame tööandjapensioni“, „toetame pensioniks säästmist“, „laiendame pensioni investeerimiskonto kasutamise võimalusi“. Mitmed […]

Aeg minna teisest sambast pensionile, disaini oma pension ise!

Teisest sambast võib pensionile jääda viis aastat varem kui seda näeb ette ametlik pensionivanus ehk riiklik vanaduspensioniiga. Riiklik vanaduspensioniiga tõuseb aasta-aastalt ja samamoodi nihkub ka teise samba pensioniiga. Aastaks 2026 jõuab vanaduspensioniiga 65. eluaastani ja hakkab seejärel tõusma vastavalt eluea pikenemisele, seni määrab vanaduspensioniea sünniaasta, vt täpsemalt siit.

Fondipension – mis ja kellele?

Nii teise kui kolmanda samba puhul on igaühe enda otsustada, kuidas kogutud raha pensionieas välja võtta. Valida saab eluaegse või tähtajalise pensioni, vajadusel saab raha ka korraga või osade kaupa välja võtta.

10 põhjust, miks võtta II sambast lahkumise avaldus tagasi

Raha kogumine II sambas on sellest aastast vabatahtlik. Enamik II sambaga liitunuist jätkab pensioni kogumist, kuid osa on ka sambast lahkumise valinud. Avaldust kogumise lõpetamiseks ja raha väljavõtmiseks saab iseenesest esitada kogu aeg, aga väljamaksed tehakse alati kas jaanuaris, mais või septembris. Nii tehaksegi esimesed väljamaksed II sambast lahkujatele nüüd septembris. Kui oled sellise avalduse […]

II sambaga liitumine ja I samba pension

Eesti riiklik pension koosneb I ja II sambast. Mõlemat finantseeritakse sotsiaalmaksust, mistõttu I samba pensioni suurus sõltub osaliselt sellest, kas inimene on II sambaga liitunud või mitte. Järgnevalt vaatame, kuidas on I samba pensioni suurus seotud sotsiaalmaksuga ja II sambaga liitumisega. See seos on oluline just II samba reformi valguses, kus enne otsuste tegemist, olgu […]

Kümme asja, mida võiks teada II samba reformist

Kui uudised II samba reformist on su pea pulki täis ajanud, siis siin on kümme esmast asja, mis võivad su jälle järje peale aidata. Detaile on kaugelt rohkem, kui kümnesse punkti ära mahub, seega ära piirdu vaid ajalehest loetu või sõbralt kuulduga. Külasta kindlasti ka oma kodupanga või pensionikeskus.ee lehekülgi ning mõtle läbi, mis on […]

Pensioniiga täna ja tulevikus

Pensioniiga on Eestis tõusnud juba aastast 1994. Kuni sinnamaani oli meeste pensioniiga 60 aastat ja naistel 55 aastat. Pensioniiga on Eestis tõstetud neljal korral: 1994 – pensioniiga hakkas esimest korda tõusma; 1998 – jõustus riiklik pensionikindlustuse seadus, millega võrdsustati meeste ja naiste pensioniga 2016. aastaks 63 eluaasta juures; 2009 –  otsustati pensioniiga täiendavalt tõsta 65-ni […]

Teine sammas on lastud vabaks, mis muutub pensionile mineja jaoks?

6. novembril jõustusid seadusemuudatused, mille järel muutub raha kogumine teises sambas uuest aastast vabatahtlikuks. Lisaks küsimusele, kas sambas raha koguda või mitte, tekib juurde mitmeid teisigi valikuid. Kõik uued võimalused on vabatahtlikud – tahan kasutan, ei taha, ei tee midagi. Pensioni kogumine muutub paindlikumaks ja tekib juurde uusi võimalusi, et omale tulevikuks väärikas sissetulek kindlustada.