Teenuste eksport on Eestis geograafilise eelise ning tugeva äri ja IKT sektori tõttu tunduvalt suurem kui EL-is. Viimasel kahel kümnendil on toimunud selge nihe veo- ja reisiteenuste kesksest teenuste sektorist kõrgema lisandväärtusega teenuste kasuks, seda nii Eestis kui Euroopas laiemalt. IKT sektor on buumimas mitmetes EL riikides. Kuigi Eesti tutvustab end maailmale õigustatult IT eduloona, […]
Rubriik: Majandus
Majanduse elavdamine on omavalitsuse kätes ja huvides
Sulev Liivik ja Mari Kalma kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnast kirjutavad, mida saavad omavalitsused ise ära teha selleks, et majandust kriisiolukorras turgutada. Artikli eesmärk on julgustada omavalitsusi rakendama eelarveotsuste tegemisel majanduse kõikumist tasandavat eelarvepoliitikat ning suuremat pilti tajudes mõõdukalt investeerima.
3 lihtsat sammu rahaliste raskuste ületamiseks ja vältimiseks
Liisi Kirch, rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator, raamatu „Minu finantsplaneerija“ autor COVID-19 viiruse kiire leviku ja selle ohjeldamiseks kehtestatud piirangute tõttu peavad paljud inimesed leppima praegu töökoormuse ja palga vähenemisega, jääma koju sundpuhkusele või võtma ennast töötuna arvele Töötukassas. Otsused piirangute kohta on meie kõigi tervise huvides, kuid nende majanduslik mõju mõjutab meid kõiki ning pingestab rahalist […]
Kohalike omavalitsuste finantstervis on hea
Sulev Liivik, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Riigi finantside juhtimisel ja suunamisel ei ole vaatluse all ainult riigieelarve, vaid arvesse tuleb võtta kõiki valitsussektori üksusi¹, kes täidavad avalikke ülesandeid ja keda rahastatakse enamjaolt maksumaksja rahaga. Üheks oluliseks mõjutajaks on omavalitsussektor, kelle tulude osakaal valitsussektori kogutuludest on umbes 25%. Kui omavalitsusel tekivad tõsisemad finantsraskused võib […]
Mida arvavad väliseksperdid Eesti avaliku sektori investeeringute korraldusest?
Eesti riigi investeeringute juhtimist käisid 2018. aasta lõpul hindamas eksperdid Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF) ja Maailmapangast. Aeg on anda ülevaade, mis on hästi ja mis mitte nii hästi. Joonas Pärenson, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Investeeringud taristusse, uude tehnikasse ja inimestesse loovad arengu ja elatustaseme tõusu aluse. Ligikaudu kümnendik Eesti riigieelarvest läheb igal aastal investeeringuteks, mis on […]
Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes
Kadri Klaos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Järsud aktsiisimäära muutused ükskõik kummas suunas toovad kaasa suure määramatuse, nii et muudatuste mõju on väga raske prognoosida. Piirikaubandus ei ole üksnes aktsiisipoliitika tulemus ja toimivat piirikaubandust on raske tagasi pöörata. Analüüs andis esimest korda objektiivse tervikpildi senise aktsiisipoliitika mõjust majanduse kogu spektris. Ühtlasi töötati välja süsteemsed meetodid ja […]
Konkurentsi edendamine avalikus sektoris
Andrus Jõgi, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Kalle Killar, sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Konkurentsil on arengule ja majandusele positiivne mõju. Sealhulgas on eraldi väärtus sellest tekkiv mitmekülgsus, mis võimaldab võtta arvesse klientide erinevaid vajadusi. Klientide hoidmiseks on vajalik teenust pidevalt kaasajastada, laiendamiseks katsetada uusi lahendusi. Tihtipeale ei ole ka ette teada, milline lahendus […]
Miks ei prognoosita majanduslangust?
Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Tähelepanelikule vaatajale ei ole jäänud märkamatuks, et rahandusministeeriumi pikas majandusprognoosis aastani 2070 kestab sujuv majanduskasv ilma ühegi katkestuseta. Samas näitab majandusajalugu, et pikale tõusule kipub varem või hiljem järgnema langus. Keskeltläbi iga kaheksa aasta tagant on lääneriikide majandused viimase 50 aasta jooksul kogenud aastases arvestuses majanduslangust. Seega peaks 50 […]
Tegelikud juhid peavad hakkama tankistide kõrval vastutama
Taavi Juul, rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Vastulauseks Eesti võlausaldajate liidu juhi Marie Rosina arvamusele on Rahandusministeerium veendunud, et maksukorralduse seaduse muudatus on ühiskonna huvides. See on mõjus vahend võitluses variisikutega, loob eeldused maksulaekumiste paranemiseks ja aitab ennetada maksupettusi. Eelnõuga on kavas jõustada 2019. aasta jaanuarist muudatus, mille järgi võib maksukohustuslasele endale, tema seaduslikule esindajale, vara valitsejale […]
10 edasiminekut ELi rahanduses Eesti eesistumise ajal
Eesti saavutas suuremal või vähemal määral kõik eesistumiseks seatud eesmärgid maksu- ja finantspoliitika valdkonnas. Järgnevalt ülevaade kümnest suuremast teemast, mis õnnestus kokkuleppeni juhtida. Digimaks ehk õiglane maksukogumine digiettevõtetelt Teema, millega Eesti eesistumine end Euroopa maksuajalukku kirjutab. Aastaid on arutatud erinevates riikides, Euroopa Liidu tasandil ja OECD-s, kas ja kuidas tuua rahvusvahelised maksureeglid 21. sajandisse. […]