Viimastel aastatel on mitu hoiu-laenuühistut sattunud raskustesse, halvima stsenaariumi korral võivad seal raha hoiustanud inimesed sellest kas osaliselt või täielikult ilma jääda. See on tõstatanud teravalt esile küsimuse, kas selliste olukordade vältimiseks oleks edaspidi tarvis reegleid karmistada ja ajale mõnevõrra jalgu jäänud seadust muuta. See jällegi on tekitanud teravat vastuseisu mitmelt hoiu-laenuühistult ja ka ühistutega seotud huvigruppidelt. Millistel põhjustel ja kelle huvides oleks otstarbekas seadust muuta, tuleb juttu allpool.

Uue aasta alguses tunneb avalikkus kõrgendatud huvi, mida ministeeriumid lõppenud aastal ära tegid, milleks neid üldse vaja on? Vaatame siis korraks möödunud aastale tagasi just selle pilguga, mida on Rahandusministeeriumi tegevus tähendanud Eestile ja Eesti inimestele.

Teatud tervisekulutusi saavad tööandjad oma töötajatele aastas kuni 400 euro eest maksuvabalt hüvitada. Kui palju sellist võimalust kasutatakse ja kas see piirmäär võiks vajada tõstmist, tuleb juttu allpool.

Ajakirjanduses on võrreldud 2022. aasta 10-aastase Eesti Vabariigi võlakirja emissiooni 2020. aasta mais emiteeritud võlakirjaga. Selliseid võrdlusi tehes tuleb siiski arvestada oluliselt muutunud keskkonnaga. Finantsturud ei püsi paigal ja sõltuvad sellest, mis maailmas toimub. Praegune 4% intress tuli paljudele Eestis üllatusena, aga ei ajalooliselt ega ka praegust globaalset olukorda arvestades pole selline intressitase erakorraliselt kõrge. Pigem võib erandlikuks pidada perioodi 2016. aastast kuni käesoleva aasta alguseni, kus paljude võlakirjade intressimäärad olid ülimadalad või isegi negatiivsed.