Uus riigihangete seadus loob uusi võimalusi ja toob kvaliteedi kasvu

Kristel Mesilane, rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
Karoli Niilus, rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabiosakonna nõunik

 

Möödunud aastal korraldasid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning ka nende ettevõtted üle 10 000 riigihanke. 2016. aastal alustatud riigihangete hinnanguliseks maksumuseks kujuneb ca 2 miljardit eurot. Eesti eelmise aasta SKP oli veidi üle 20 miljardi euro ning riigieelarve maht oli pisut alla 9 miljardi, seega riigihanked mängivad olulist rolli riigi majanduses. Seetõttu on oluline, et ka seadusandlus oleks ajakohane, arvestaks valdkonna kiirete arengutega ja toetaks hangete korraldust optimaalselt.

Direktiivid ootavad üle võtmist

Eelmisel aastal jõustusid 2014. aastal kehtestatud riigihangete direktiivid. Direktiivide peamine eesmärk oli muuta riigihangete kui Euroopa majandust elavdava poliitilise instrumendi regulatsiooni Euroopa-üleselt paindlikumaks, lihtsamaks ja tõhusamaks, sealjuures muutes riigihanked väga selgelt riigi keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja innovaatiliste strateegiliste eesmärkide elluviimist toetavaks vahendiks. Rahandusministeerium alustas direktiivide üle võtmiseks vajaliku seaduseelnõu väljatöötamist juba 2014. aastal ja valitsus kiitis selle heaks möödunud aasta kevadel. Täna on ukse ees 2017. aasta kevad ning riigihankedirektiive Eesti õigusesse üle võtva uue riigihangete seaduse eelnõu on juba peaaegu aasta olnud menetlemisel riigikogus.

Eesti valis direktiive üle võtva seaduse väljatöötamisel keerulisema tee, võttes seaduse muudatusega fookusesse riigihangete läbiviimise õigusliku baasi tervikuna, kuigi direktiivide üle võtmiseks oleks piisanud vaid rahvusvahelist piirmäära ületavate hankemenetluste korra reguleerimisest.

Uus riigihangete seaduse eelnõu loob hankijate ja pakkujate jaoks mitmeid uusi võimalusi nii rahvusvahelist piirmäära ületavate kui ka selle alla jäävate hankemenetluste jaoks, sh võtab uus seadus üle ka direktiividest tuleneva kohustuse, et alates 2018. aasta 18. oktoobrist tuleb üle minna täielikult e-riigihangetele. Täielikule e-hangetele ülemineku kohustus kehtib kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele, mis tugevdab Euroopa ühtse turu toimimist.

Üleminek e-riigihangetele

Eelmisel aastal korraldasid hankijad Eestis juba 90% riigihangetest e-menetlusena. E-riigihangete osakaal kõikidest hankemenetlustest on Eestis olnud pidevalt kasvav alates aastast 2011, mil loodi riigihangete registrisse riigihanke elektroonilise läbiviimise võimalus.

Eesti on täielikule e-riigihangetele üleminekul eelisseisus võrreldes liikmesriikidega, kus praegu veel riigihangete elektrooniline menetluskeskkond puudub või ei ole selle kasutamine laialdaselt levinud. Meie riigihangete e-menetluskeskkonda võib pidada Eesti edulooks riigihankemaastikul, mille kohta on käinud kogemusi ja parimaid praktikaid kogumas erinevate riikide ning ka Euroopa Komisjoni ametnikud. Riigihangete elektrooniline menetlemine säästab suurel hulgal hankijate tööd ning ettevõtjate vaeva, mistõttu on rahandusministeerium väga selgelt täielikule e-riigihangetele ülemineku poolt.

Vaatamata sellele, et Eesti riigihangete e-menetluskeskkonda ning infoportaali peetakse juba praegu Euroopa nn lipulaevaks, tuleb Eesti IT arengutaseme juures siiski tunnistada, et praegune 2007. aastal loodud riigihangete e-keskkond on nii moraalselt kui tehniliselt vananenud. Seetõttu algatas rahandusministeerium uue arendusprojekti eesmärgiga toetada nii hankijaid kui ka pakkujaid täielikule e-riigihangetele üleminekul. Muu hulgas leiab arendatavas riigihangete registris lahenduse ka osadega hanke osade eraldi menetlemise võimalus, mis senises e-keskkonnas oli ebamugavalt lahendatud.

Eelnõu loob uusi võimalusi

Lisaks täielikule e-riigihangetele ülemineku kohustusele toob uus seadus ka hankijatele ja pakkujatele mitmeid võimalusi, mida seni ei ole ei tehniliste lahenduste ega ka õigusliku raamistiku tõttu olnud võimalik kasutada.

Näiteks luuakse pakkujatele võimalus võtta kasutusele hankepass. Hankepassi näol on tegemist ettevõtja enda kinnitusega kvalifitseerimise tingimustele vastamise ning kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Kuna hankepassi kasutades ei ole ettevõtjal vaja pakkumust esitades enam koguda hulgaliselt erinevaid tõendeid, vähendab see pakkujate jaoks olulisel määral riigihankel osalemiseks tehtava töö hulka.  See omakorda avaldab kõige suuremat mõju eelkõige aktiivsete pakkujate koormuse vähenemisele pakkumuste esitamisel. Kuna hankepass on Euroopa-ülene dokument ning on kasutatav ka teistes Euroopa Liidu riikides, siis selle kasutuselevõtmine  lihtsustab ja täiendab ka Eesti pakkujate võimalusi teiste Euroopa Liidu riikide rahvusvahelistel hangetel osalemiseks.

Hankijate jaoks muutub paindlikumaks hankemenetluse läbiviimine, kuna uue seadusega tekib näiteks pöördmenetluse kasutamise võimalus. Pöördmenetluse käigus saab hankija alustada pakkumuste hindamisest ning jätta kõrvaldamise aluste ja pakkujate kvalifitseerimise etapp menetluse lõppu.

Uues seaduses on oodata ka uuendusi, mis ei pruugi hankijate ja pakkujate elu lihtsustada, kuid mis on vajalikud, et luua Eestile tervikuna paremad ja efektiivsemad võimalused kvaliteetsema tulemusega hankemenetluste läbiviimiseks.

Keskmine pakkujate arv on Eestis olnud seni kuskil 3,5 pakkujat ühe hankemenetluse kohta. Seda võib hanketuru konkurentsitaset peegeldava näitajana pidada suhteliselt madalaks. Hankijate jaoks saab olema väljakutseks aga direktiivist ületulev heastamise regulatsioon, mille kohaselt kõrvaldamisaluseid omaval pakkujal on võimalus esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud tarvitusele piisaval hulgal meetmeid, et oma usaldusväärsust tõestada. See muudatus toob tänasega võrreldes hanketurule täiendavad pakkujad, kes kehtiva seaduse alusel kuuluksid hankemenetlusest kõrvaldamisele.

Samas on uue seadusega täpsustatud  varasemalt hankelepinguid rikkunud pakkujate kõrvaldamise  võimalusi. Võrreldes eelnõuga ei ole kehtiva seaduse säte nii üheselt piiritletud. Riigikogu majanduskomisjonis täpsustatud eelnõu sätestab konkreetselt, et hankija võib kõrvaldada pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Selle muudatusega soovitakse piirata ebakvaliteetset tööd pakkuvate ning lepingut rikkunud ettevõtete osalemist riigihangetel.

Uute muudatusettepanekutena  on riigikogu majanduskomisjonis veel arutluse all sellised  teemad nagu alltöövõtjate kaitse ja kontrolli regulatsioon ja põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kindlaks tegemiseks selgete aluste loomine.

Arutlusel on ka regulatsiooni täiendamine, mille jõustumisel hakkaks riigihangete vaidlustuskomisjon kaotajalt välja mõistma ka vaidlustusprotsessiga kaasnenud õigusabikulusid. Plaanitava muudatuse tulemusel ei pea ettevõtjad enam rahalistel kaalutustel vaidlustamisest loobuma, kui nad on vaidlustuse aluste olemasolus kindlad. Samuti toetab see  muudatus nii-öelda „tühjade“ või ajavõitmiseks esitatud vaidlustuste arvu vähenemist. 2016. aastal esitati riigihangete vaidlustuskomisjonile kokku 262 vaidlustust, millest vaadati läbi 183 ja rahuldati 66.

Pakkumuste hindamisel on esiplaanil majanduslik soodsus

On üsna levinud müüt, et riigihankega peab riik soetama alati kõige soodsama lahenduse. Antud valearusaam on seejuures üsna kindlalt juurdunud ning saanud ka palju kriitikat. Siinjuures on tähelepanuväärne, et ka kehtiva seaduse sõnastus ei suuna hankijat pakkumuste hindamisel lähtuma üksnes madalaimast hinnast, vaid annab vähemalt võrdväärse valikuna hankijale võimaluse pakkumuste hindamiseks majanduslikust soodsusest lähtuvalt, võttes lisaks hinnale arvesse ka muid kriteeriume. Uus eelnõu aga rõhutab veelgi selgemalt, et hankija hindab pakkumusi justnimelt majandusliku soodsuse alusel ning annab selgemad piirid, millisel juhul võib pakkumuse majanduslik soodsus sõltuda üksnes pakkumuse hinnast.

See on vajalik, et tagada riigihangete kaudu kvaliteetsema tulemuse saavutamine, mida madalaimast hinnast lähtudes alati paraku ei ole võimalik tagada. Täna on Eestis majanduslikku soodsust hindamiskriteeriumina kasutatud 2015. aastal 15% hankemenetlustest ja 2016. aastal 16% hankemenetlustest. Võrdlusena võib tuua välja 2015. aasta Euroopa Komisjoni üle rahvusvahelise piirmäära jäävate hangete andmed[1] näiteks Norra kohta, kus on kasutatud madalaimat hinda vaid 19% ulatuses hangetest, Belgias 30% ning Soomes ja Rootsis ca 50% ulatuses. Ka Eesti peaks võtma suuna liikumaks edasi iganenud „alati odavaim“ põhimõttelt uudsele „alati kvaliteetseim“ põhimõttele, mida toetab ka uue seaduse regulatsioon.

Kokkuvõtteks

Sel aastal on välja kuulutatud juba üle 2400 hankemenetluse. See näitab, et hankemenetluste arv sel aastal ei näita vähenemise tendentsi. Paraku tuleb tõdeda, et vaatamata senistele pingutustele, ei ole oodata uue riigihangete seaduse jõustumist enne selle aasta sügist, mistõttu tuleb ka enamus sellel aastal algatatud hankemenetlustest siiski läbi viia kehtiva riigihangete seaduse alusel.

Riigikogu majanduskomisjoni menetluses olev uus riigihangete seaduse eelnõu sisaldab endas lisaks eeltoodule ka palju teisi vajalikke ja olulisi muudatusi, millest rahandusministeerium kirjutab oma edasistes blogipostitustes.

Peatselt alustab rahandusministeerium ka uut seadust tutvustava koolitusprogrammiga ning seaduse jõustumise järgselt on kavas koostada ka erinevaid  juhendmaterjale.

Loodame, et paljude osapoolte kaasamisel valminud ja pika väljatöötamisperioodi tulemusena saab Eesti seaduse, mis loob võimalused kauaoodatud kvaliteedi kasvuks riigihankemaastikul.

[1] http://ec.europa.eu/internal_market/scoreboard/performance_per_policy_area/public_procurement/index_en.htm (9.03.2017)

Loe ka riigihangete 2016. aasta kokkuvõtvat pressiteadet riigihangete infoportaalist.